madalamal · Kõrgeim punkt Kosciuszko mägi · 2228 m Rahaühk · Austraalia dollar Võeti kasutusele 1966 .a 1 EUR = 1.2768 AUD SÜMBOOLIKA Lipp Lippu tagataust on sinine, mille vardapoolses ülanurgas on Suurbritannia lipp , selle all on valge seitsmeharuline täht , mis sümboliseerib Austraalia Ühendust. Lehvipoolsel väljal on 5-st tähest koosnev Lõunaristi tähtkuju. 4 suuremat seitsmeharulist tähte on Alfa, Beeta, Delta ja Gamma. Väikseim , viieharuline täht aga Üpsilon. Vapp Vapil on kujutatud känguru ja emu, kes ei suuda tagurpidi liikuda ja seega sümboliseerivad Austraalia kui riigi edasiminekut. Hümn · Advance Australia Fair Kasutatud allikad · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Australia_satellite_plane.jpg · http://et.wikipedia.org/wiki/Canberra · http://www.reisiguru.ee/riikID/91
Paar minutit pärast viite õhtul algaski kontsert. Kontserdi kava oli koostatud niimoodi, et järjest esinesid erinevad rühmad. Vähem aastaid õppinud rühmad enne ja rohkem õppinud hiljem. Enne iga uue rühma laval esinema hakkamist luges üks neiu rahvale järjejutuna jõuluteemalist lastejuttu väikesest tüdrukust ja tema jõuluootusest. Kirikus oli meeleolu loomas kaks suurt valgustitega ehitud jõulukuuske, mille taga seisid kaks seitsmeharulist küünalt, nagu kunagises Iisraeli templis. Kontsert algas täiendõppe esimese rühma esitustega, kes on kellamängu õppinud 5 aastat. Esimene lugu oli L.H. Redner´i ,,Oh, Petlemm, väike linnake." Sellele järgnes vene rahvaviis ,,Aisakellad" ja H. Simeone ,,Väike trummipoiss." Nende lugudega oli täiendõppe esimese rühma esitus lõppenud. Kuulates esimese rühma esitusi, läks meel rõõmsamaks. Juba ammu ei olnud kellamängu kuulnud
umbes 100 ja rannikul 150200. Tuulte tugevus ja suund varieeruvad kiiresti liikuvate rõhufrontide tõttu. Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti väga tugevad. 6 Pilt 6. Kliima 4.4 Veekogud Mäestikust fjordidesse laskuvad jõed on lühikesed, kiirevoolulised, täis kärestikke. Kõrgeim juga on Vettisfossen 275m, mis laskub Sognefjordi. Kõige kaunimaks joaks peetakse seitsmeharulist Seitset Õde, mis laskub Geirangefjordi. Norras on kokku üle 200 000 järve. Enamik neist on küllaltki väikesed. Enamik järvi on tekkinud liustiku kulutava tegevuse tõttu. Norras asub neli Euroopa sügavaimat järve. Need on: Hornindalsvatnet (514m), Salsvatnet (464m), Tinnsjo (460m) ja Mjosa (449m). 5. Arengutase Inimarengu indeks 2006 Sisemajanduse kogutoodang 2006 1. Island (0,968) 1. Luksemburg (77,089) 2
annaabi.ee 
