Kokku said sajad rahvuslikult meelestatud inimesed kogu maalt, need kokkusaamised vaimustasid ja rõõmustasid, ning koju sõites kandsid laulupeolised Tartus kogetud vaimustuse laiali üle Eesti. Seltside asutamise aastad 1870. aastal hakkas "Vanemuisele" ja Tallinnas asustatud "Estoniale" ridamisi olulisi seltse lisanduma. Kõigepealt sai asustamise loa Tartu Eesti Põllumeeste Selts, mille loomist oli eest vedanud väsimatu postipapa Jannsen, kes ka seitsi esimeseks esimeheks valiti. Lühikese vahega järgnesid Pärnu ja Viljandi Põllumeeste Selts. Mõne aasta jooksul läks kõigi nende juhtimine aga C. R. Jakobsoni ja tema pooldajate kätte. Jakobson tuli Peterburist Eestisse tagasi ja hakkas tõepoolest põllumeheks, asudes Kurgjale esinduslikku suurtalu rajama (tõsi, suurte võlgade hinnaga) ja avaldades rea põllumajanduslikke kirjutisi, milles ta muu hulgas propageeris piimakarjandust
erinevad, vaid lihtsalt aeglasemalt arenevad. Igas kultuuris pärandatakse edasi kasulikud jooned ja mittekasulikud jooned jäetakse kõrvale(vahel püsivad kusagil kõrval ja läbi nende võimalik vanu ühiskondi kirjeldada). Religioon oli tema meelest looduse abitu seletamise üritus. Esiteks aminism e usk looduse hingestatusse, teiseks maagia ja sealt välja kasvav rituaal-usk, et inimene suudab loodust mõjutada. Rituaali põhjus unustatakse ja selle korvamiseks mõeldakse välja müüt. Seitsi päritolu antropoloog, õigusajaloolane Johann Jakob Bachofen (1815 1887), oma teoses ,,Emaõigus" pani aluse muistsele patriarhaadi seosele. Tuletas selle Kreeka mütoloogia põhjal. See tähendas, et naistel oli rohkem õigusi. Kuigi Kreeka oli patriarhaalne, olid paljudes müütides olulisel kohal naised. Miks? Leidis, et ilmselt see kajastab mingit varasemat aega, mis oli küll kadunud, kuid säilinud müütides. Postuleeris, et kunagi oli günokraatia ehk naiste võim. Areng 4 etapis
annaabi.ee 
