· Fablioo - Prantsusmaal populaarne rahva lõbustamiseks loodud jutt, lühike värsijutustus.tuntud autorid on Francoise Rabelais ja Giovanni Boccaccio. · SHvank (mul ei ole seda s katusega tähte)- Saksamaal levinud fabliooga sarnane zanr, kus peategelaseks on koomilised tüübid, kelle ahnuse, arguse ja rumaluse üle naerdakse. SHvank on mõjutatud rahvaluule poolt. · Rebaseromaan - loomaeepos, mis kajastab seisusevahelisi suhteid. · Roosiromaan - teos, mille keskmeks on mehe ja naise suhted. · Õpetlikud allegooriad- Inglismaal levinud jutud, mis v'ljendavad rahva püüdlusi ja unistusi. Francois Villoni luule Elulugu I: oli prantsuse luuletaja, varas ja vagabond(rändaja, hulkur). Kuulus Pariisi boheemlaste seltskonda. 1449 sai bakalaureusekraadi, 1452 magistrikraadi. Seotud paljude varguste, kakluste, röövide, kõrtsijoomistega jne
suurmaaomanikest, elasid paljud linnas. Roomlaste ettekujutuses olid linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatult seotud. Kõrgelt hinnati oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Vallutussõdade tagajärjel aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla kreeka keel, kirjandus, kombed ja uskumused. Hoolimata mõnede roomlaste protestidest, levis kreeka kultuur edasi, kuid rooma ühiskond säilitas põhijoontes oma traditsioonilise ilme. Seisused: Seisusevahelisi piire määratlesid osaliselt ka seadused. Ühiskonna kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia. Senaatorid olid suurmaa- omanikud, kuid saatsid oma elu mööda Roomas kõrgeimates riigiametites. Senaatori võis kaugelt ära tunda tema toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. Senaatoritele järgnes ratsanikuseisus, mille moodustasid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Algselt kuulusid sellesse seisusesse roomlased, kes jõudsid endale ratsahobuse osta, kuid hiljem
annaabi.ee 
