seisuslik haridus, otsustasin valida just selle teema. Töö koostamisel on kasutatud keskaega käsitlevaid raamatuid, kuid juurde on leitud informatsiooni ka internetist. Töö illustratsioonid on samuti leitud interneti teel. 3 1. Seisuslik ühiskond Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini Kõik keskaja inimesed jagati 3 seisusese vahel: bellatores, oratores ja labratores. Kõrgeim ehk I seisus ehk vaimulikud moodustasid 0,5-1% ühiskonnast. Ladina keeles ,,oratores" tähendab ,,need, kes palvetavad". Vaimulike ülesanne oligi ühiskonna eest palvetada ja jumalat teenida. Neil oli kohtumõistmisõigus. II seisuse moodustasid ehk aadlikud ehk rüütlid. Ladina keeles ,,bellatores" tähendab ,,need, kes sõdivad". Aadlike ülesanne oli sõdida ja ühiskonda kaitsta. Neil oli kohtumõistmisõigus.
aga kuningavõimu tugevdamist. Teiseks: aadel ja tõusev kodanlus. Kolmandaks : katoliiklus ja hugenotid, samas aga ka suhted riigi ja kiriku vahel. Võis karta, et jätkuvad 16. sajandil maad laastanud ususõjad. Neljandaks: välispoliitilised probleemid, eelkõige Prantsusmaa suhted Austria ja Hispaania Habsburgidega. Riigile raskes olukorras kutsuti 1614. aastal kokku seisuste esindus generaalstaadid: vaimulikud, aadel, ja kolmas seisus. Kolmandasse seisusese kuuluvatel talupoegadel ei võimaldatud siiski generaalstaatide valimistel osaleda, mistõttu neid esindasid eelkõige ametnikud, osalt ka juristid ning viis kuus kaupmeest. Seisused olid üksmeelsed riigiametite müüki kaotades, teistes küsimustes ilmnesid erimeelsused. Kõige mõjukamalt taotles muutusi komas seisus. Eriti taheti piirata aadli omavoli ja eesõigusi. Valitses arvamus, et aadel peaks olema ainult sõjaline seisus, kelle ülesanne on maa kaitsmine välisvaenlaste vastu
Nende abiga õnnestuks tal suurfeodaalide võimu kärpida, et tal õnnestuks enda võim kogu riigis tagada. Linnaesindajatelt oli võimalik saada raha sõdadesse. Inglismaal hakati seisuste esinduskogu nimetama parlamendiks, mis käis esmakordselt koos 1265. Prantsusmaal hakati nimetama generaalstaatideks, kes tulid esimest korda kokku 1302. Ülesanne oli anda nõu maksude ja seaduste vallas. 13. Keskaeg kui seisuslik ühiskond Kõik inimesed jagati 3 seisusese vahel. Igal seisusel oma kohustused ja õigused. Süsteem kujunes välja kõrgkeskajal. Kõrgeim ehk I seisus ehk vaimulikud moodustasid 0,5-1% ühiskonnast. Ladina k ,,oratores" tähendab ,,need, kes palvetavad". Vaimulike ülesanne oligi ühiskonna eest palvetada ja jumalat teenida. Neil oli kohtumõistmisõigus. Ei pidanud makse maksma. II seisus ehk aadlikud tähendab ladina keeles ,,bellatores" ehk ,,need, kes sõdivad". Aadlike ülesanne oli sõdida ja ühiskonda kaitsta
annaabi.ee 
