Riided, mida kandis talurahvas, erinevad väga nendest, mida meie praegu kanname. Igal kihelkonnal olid tavaliselt oma rahvarõivad. Rõivad olid kujunenud aegade jooksul ja nende väljanägemus mõjutasid elu-, kliima- ja töötingimused. Samas aga annavad toonased kehakatted tunnistust nende tegijate ilumeelest. Kõik rõivad valmistati käsitsi ja kodus, eriti hoolega kaunistati pidurõivaid. Üldiselt jaotati rõivad kolme suurde rühma. Pidulikke rõivaid ehk seisuriideid kanti vaid pidulikel juhtumitel, hoiti eriti hoolega ja pärandati sageli lastelegi. Tööriideid ehk pidamise riideid kanti iga päev, neid tehti lihtsamatest materjalidest ja kaunistusteta. Käimiseriideid ehk käimariideid kanti vähem pidulikel puhkudel. Mehed kandsid suve ajal linasest riidest särki ja pükse, naised aga pikka valget särki, mis oli kirivööga kinni tõmmatud. Jalas kanti õhukesest nahast pastlaid või puukoorest viiske.
karjamaid otsides pidevalt ringi. Igal kihelkonnal olid tavaliselt oma rahvarõivad. Rõivad olid kujunenud aegade jooksul ja nende väljanägemus mõjutasid Keskaeg elu-, kliima- ja töötingimused. Samas aga annavad toonased kehakatted tunnistust nende tegijate ilumeelest. Kõik rõivad valmistati käsitsi ja kodus, eriti hoolega kaunistati pidurõivaid. Üldiselt jaotati rõivad kolme suurde rühma. Pidulikke rõivaid ehk seisuriideid kanti vaid pidulikel juhtumitel, hoiti eriti hoolega ja pärandati sageli lastelegi. 16) Loonusrent ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Sisuliselt tähendas loonusrent kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga. 17) Ametid Keskaegse Eesti Linnades: Rüütel, Paaz, Relvakandja, Õpipoiss, Sell, Sedööver, Kaupmees, Talupoeg ja