teadmist. Seega on lisaks seisunditeadvusele on teadus üldse, mis on muutumatu struktuuriga. Teadvus on subjekt, mis loob objektiivset teadust. Meelelises on kindlad struktuurid ehk vormid, mis olid siis aeg ja ruum(meelelisuse puhtad vormid). Puhtad aru vormid ehk puhtad aru mõisted, mida tuleb eristada empiirilistest mõistetest. Seisundid on need, mis ajas ja ruumis on. Seisunditeadvusesse kuuluvad kaemusesse. Otsustustegevus jaotatakse kaheks: üks on see, mis toimub seisunditeadvuses(mõtlemine – ettekujutuste ühendamine ja lahutamine); kui ettekujutuste ühendamine-lahutamine toimub seisunditeadvuses(tajude põhjal loome otsustuse), siis see annab ainult taju otsustusi. Seisunditeadvusel on mõned piirangud: piiratud kindla tajuseisundiga(situatsiooniga). Teadvuses on puhtad mõisted. Mõtlemisel on võime luua puhtaid mõisteid. Objektisuhe – ?. Teadvus on midagi mitte-empiirilist. Puhtad meelelisuse vormid ja puhtad arumõisted on olemas
omandatud seos. See on aposterioorne – (erinevus transtsendentaalse subjektiga). Isiksus on ettekujutuste komplekt, ettekujutus maailmast/elust – see on arusaam sellest, mis on päris ja reaalselt olemas. Lisaks on olemas isiksuses veel see, et seatakse eesmärk – siin toetutakse ka sellele, mida peetakse halvaks ja heaks. Mida te teeb seal protsessis? Nagu ka Kanti puhul, on siin skeem – seisunditeadvus (afitseeritud), milles on hingeelus omandatud seos. Afitseeritakse mingi seisunditeadvuses ja see pannake suhtesse hingeelu omandatud seoses. Kooskõlastamise küsimus. See suhtesse paneb väljendub selles, et võetakse seisukoht. Kui tegemist on aga filosoofiga, siis filosoof võib neid mõlemaid kriitiliselt uurida ja hoiab neid lahus (mitte kooskõlas olevad ettekujutused). Lk 73. Lk 74. Psüühiline, hingeelu omandatud seos – tähenduses nii nagu juttu on. Arutluste loogiline subjekt on see, et mille kohta teaduses midagi väidetakse. Loogilises ubjektiks on
annaabi.ee 
