võnkeid, mille sagedus avaldub järgmiselt = n v/2l , kus n = 1, 2 , 3 ...; v on heli kiirus keeles või õhus ja l on keele või õhusamba pikkus. Tekib seisulaine, mis tekibkahe ühe sageduse ja amplituudiga vastasuundades leviva laine liitumisel. Silmaga pole näha lainete liitumist näha. Paistab, et keele erinevad punktid võnguvad erineva amplituudiga ja sellepärast nimetataksegi lainet seisulaineks. Maksimaalse amplituudiga võnkuvaid kohti nimetatakse paisudeks. Mittevõnkuvaid kohti sõlmedeks. Neid saab olla keelel kindel arv, sest otstes on alati sõlmed (need on kinni , ei liigu) Katse. Heli on kuuldav, kui selle kestus on kuulmisaistingu tekkimiseks piisav. Rusikareeglina peaks heli tajumiseks kestma ca 10 perioodi (10 võnget). See oleneb muidugi ka sagedusest ja valjusest. Heli kiirus v on keeles: v F/S KATSE (monohordiga) · Mis on heli allikaks puhkpillides?
siis liituvad lained samas faasis. Tulemuseks on lainete maksimaalne tugevnemine. Maksimumi tingimus on: = k, kus k = 0, ±1, ±2,... Kui lained liituvad vastasfaasis, siis nad nõrgendavad ehk kustutavad teineteist. Miinimumi tingimus on: = (2k + 1) /2 , kus k = 0, ±1, ±2,... Liituda saavad ka kaks teineteisele vastupidistes suundades liikuvat lainet. Sellise liitumise tulemusena tekkivat lainet nimetatakse seisvaks laineks ehk seisulaineks. Kahest otsast kinnitatud traadile (keelele) ei saa tekkida igasuguse lainepikkusega seisulaine. Tingimus on: s = k . /2, kus s on keele pikkus. 10.2. Harmooniliste lainete liigid 10.2.1. Helilained Akustika on õpetus helidest ja nende omadustest. Heli on keskkonna võnkumisest tekitatud laine, mille sagedus on vahemikus 16 Hz 20 kHz. See on piirkond, millele vastavad lained tekitavad inimesel heliaistingu. Allpool seda piirkonda on infraheli, ülalpool - ultraheli
annaabi.ee 
