aastatel tekkis kahe erineva massi käsitluse pärast sõnasõda. Ühed teadlased on veendumusel, et mass on relatiivne ehk muutuv, Einsteini valemi järgi. Teised aga arvavad, et ainult invariantne mass- muutumatu, Newtoni avastatud, on ainuõige. Kumbki pool ei leppi sellega, et mõlemad massi mõisted õiged oleksid. Leidsin internetist, et Einsteini valemit saab mõista kaht erinevat moodi: kui E tähitab seisuenergiat, siis on mass muutumatu suurus. Aga kui E on hoopis koguenergia, ei saa mass enam muutumatu olla, sest kineetiline enegia sõltub kiirusest, ja mass tähendab sel juhul kiirusest sõltuvat suurust. Kes on nüüd see inimene, kes ütleb kumb enegria valemis õieti on. Sellest kogu segadus tekibki, et kuidas valemit lahti teha. Koguenegia poolt on seega relatiivse massi pooldajad, seisuenegiat aga toetab invariantse massi pooldajad. Küsitmustele ei ole veel siiani vastatud
0 60 100 000 56 min 34s 200 000 44 min 43s 250 000 33min 7s 299 700 1min 28s Energia ja massi seos Einstein väitis, et energia ja mass on ekvivalentsed suurused ehk samaväärsed suurused. E = m * C2 === E = (mo * C2) : (1 – V2 / C2)0.5 m = mo : (1 – V2 / C2)0.5 mo = seisumass Kui v = 0, siis Eo = mo * C2 Viimasest valemist on näha, et ka väga väikese seisumassiga keha omab väga suurt seisuenergiat. Kui muutb keha energia, muutub ka tema mass. ΔE = Δm * C2 Δm = ΔE / C2 Üldrelatiivsusteooria Einstein üldistas oma erirelatiivsusteooria ja avaldas 1916 üldrelatiivsusteooria. Ta asendas ühtlase sirgjoonelise liikumise keha loomuliku liikumisega. Keha liigub loomulikult, kui ta oma liikumisega annulleerib teiste kehade gravitatsioonivälja. Loomulikult liiguvad ka taevakehad ja tehiskaaslased ümber Maa.
Mida kiiremini objekt liigub, seda massiivsem ta on. Just seetõttu ei saavuta mitte ükski kosmoselaev kunagi valguse kiirust, sest siis peaks ta mass olema lõputult suur. Valgust kandvatel osakestel ehk footonitel aga seisumassi ei ole, seetõttu saab valgus valguse kiirusel liikuda. . Kõige väiksem on mass siis, kui keha seisab paigal; seda massi nimetatakse keha seisumassiks. Üldistame massi ja energia võrdelisuse ka seisumassile. Saame seisuenergia E0=m0c^2. Seisuenergiat omab keha ka siis, kui tal muud energiat pole. Ja teistpidi: igasugune energia omab massi vastavalt seosele m=E/c^2. Seega mass ja energia on ekvivalentsed. Relatiivsusteooria põhiolemus seisneb selles, et füüsikaseadused on universaalsed ning kehtivad kõikjal ühtmoodi, kuid erinevas kohas ja olukorras olevatele vaatlejaile võib asi tunduda isemoodi. Mis ühe jaoks tundub miljoni aastana, on teise jaoks kõigest pelk silmapilk. Ehk teisisõnu kõik on suhteline ehk relatiivne
mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt] 261. Mis on seisumass? m m = m0 m0 = 262. Mis on relativistlik mass? Massi relatiivsus- liikudes suure kiirusega, mass suureneb 263. Mis on seisuenergia? Üldistame massi ja energia võrdelisuse ka seisumassile. Saame seisuenergia E0 = m0c 2 Seisuenergiat omab keha ka siis, kui tal muud energiat pole. Ja teistpidi: igasugune energia omab massi vastavalt seosele E m= 2 c 264. Mis on relativistlik koguenergia? Relativistlik koguenergia on keha koguenergia, mis koosneb keha seisuenergias ja liikumisest või asendist tulenevast energiast. 265. Formuleerida aine ja energia jäävuse seadus
annaabi.ee 
