Relatiivsusteooria kõige tähtsam praktiline järeldus on: Massi ja energia samaväärsusseose põhimõte E= m x C2 Paigaloleva keha korral esineb samaväärsusseoses seisumass m indeksiga null (m0) ning vastavat energiat nimetatakse seisuenergiaks. Seisuenergia on energia, mis on kehal üksnes oma olemasolu tõttu. E ... = 50kg x (3 x 10 8 m/s) ruudus = kwh = 1000W x 3600m = 150 x 10 astmes16 J = 3 600 000 = 42 x 10 astmes10 kw x h Liikuva keha energia on seisuenergiast kineetilise enrgia võrra suurem. Samaväärsusseose alusel on võimalik mingi osa seisumassist energiana ,,välja võtta" või siis muundada ainet väljaks ja vastupidi. Erirelatiivsusteooria formuleeris Albert Einstein aastal 1905 ja üldrelatiivsusteooria aastal 1916. Relatiivsusteoorias väljendub põhiideed arusaam, et olemas ainult see, mille mõju on kohale jõudnud.
pöörleme me kõik koos Maaga ümber selle telje. Kaksikute paradoks:1 lahkub valguse kiirusele lähedasel kiirusel kosmosesse ja 2 jääb koju. Kui 1 kaksik Maale naaseb, on tema jaoks aeg kiiremini läinud ning ta on jäänud nooremaks kui kodune kaksik. See tuleneb aja dilatatsioonist ehk aja aeglustumisest, see toimub suurtel kiirustel, kuna valgus läbib siis suurema teepikkuse. Seisumass: paigal oleva kehamass. Seisuenergia:seisva keha energia. Koguenergia: koosneb keha seisuenergiast ja liikumises või asendist tulenevast energiast. Kineetiline mass: liikuva keha mass.
m = m0 m0 keha mass inertsiaalsüsteemis, kus keha seisab paigal ehk siis nn. seisumass. - kinemaatiline tegur m liikuva keha mass, mis on alati suurem kui seisumass. Pannes keha liikuma lisame talle kineetilist energiat ja seetõttu suureneb ka tema mass. Võib öelda, et need suurused on võrdelised. Ekin = kmkin mkin Lisandunud mass ehk kineetiline mass. Ekin Lisandunud kineetiline energia. k - võrdetegur Keha koguenergia koosneb keha seisuenergiast ja liikumisest tulenevast energiast. m = m0 + mkin Mkin = m - m0 = m0( - 1) MILLEGA VÕRDUB VÕRDETEGUR K? Arvutame energia kineetilise massi kaudu: Ekin = m0 ( -1) k Kui kiirused on väikesed, võib kinemaatilise teguri arvutamiseks kasutada ligikaudset valemit: v2 1 + 2c 2 Seda arvestades saame väikeste kiiruste puhul valemi: v2 Ekin m0 2 k 2c
Ei ole absoluutset liikumist ega ka abs paigalseisu. *Massi olenevus kiirusest: Mass kasvab võrdeliselt kinemaatilise teguriga. Liikuva keha mass suureneb võrreldes seisvaga [gamma] korda. *Seisumass: keha mass intertsiaalsüsteemis, kus keha seisab paigal. Liikuva keha mass on alati suurem. Näiteks miljoni voldiga kiirendatud elektron on umbes kolm korda suurema massiga kui paigalseisev. *Seisuenergia E0 on kehal ainuüksi tema olemasolu tõttu. Liikuva keha energia on seisuenergiast kineetilise energia võrra suurem. *Koguenergia: (E) Keha energia ja seisuenergia summa. E=Ekin+E0 *Aine ja energia jäävuse seadus on üldine seadus.
mida nimetatakse kvantarvudeks. Miks see nii on? EI TEA, loodus on selline. Mikromaailmas kehtib ka energia ja massi ekvivalentsus, st et energiat ja massi võib kujutada ühest olekust teise üleminevana. Seejuures kehtib kindel seos nende suuruste 23 vahel: E = mc2. Siin on m kas osakese seisumass või liikumisel muutuv mass6. Kui on tegemist seisumassiga, siis räägitakse seisuenergiast. Tuleb välja, et energiavaru aines on väga suur. Näiteks ühe grammi aine seisuenergia on E = 10-3 . (3 . 108)2 = 9 . 1013 J. Selle energiaga saaks kütta korterit ca 500 aastat. Kuid seisuenergia vabaneb ainult elementaarosakeste reaktsioonidel (vähemasti pole seda mujal täheldatud). Kogu seisuenergia vabaneb siis, kui kohtuvad osake ja antiosake, toimub annihilatsioon. Siinkohal ei hakka me käsitlema kõiki praktiliselt olulisi energiamuundumisi. Nagu vee-
annaabi.ee 
