Maavärinad, varingud, maa liikumine. Inimestele kes elavad liiga lähedal, võivad surra. Taimestik, loomastik hävib. 8. Maavärinad: tekkepõhjused, tagajärjed, mõõtmine, prognoosimine, ohud ja ennetamine. Kivimid maapõues rebenevad, maapõues pinges olevad kivimplokid libisevad külg-, peale või allanihke suunaliselt. Inimelusid nõuab kõige rohkem just maavärin. Tekivad tulekahjud, vesi tõuseb, Hiidlained. Mõõdetakse seismograafi abil, on loodud kümnest seismojaamast koosneb seismiline monitooringu võrk. Selle abil saadakse prognoosida millal, kus võib väriseda ning suudetakse evakueerida inimesi. Prognoositakse ka muu hulgas laserseadmeid, millega saab registreerida ka väga väikseid maapinna liikumisi. 9. Nõlvaprotsessid: liigitus, tagajärjed. Varisemine kiviosakesed, kiire, suur nõlvakalle Libisemine settekehad, kivimiplokid, väike nõlvakalle, aeglane.
teised vertikaalsetele liikumistele. Mõlemad seadeldised koosnevad raamist ja raskusest, mis ripub traadi või vedru otsas. Kui pind rappub, jääb raskus paigale, kuid raam vibreerib, ja raskuse külge kinnitatud pliiats jäädvustab paberile siksakmustri. Sellise sakilise jälje ehk seismogrammi järgi saavad teadlased öelda, kuna ja kus maavärin aset leidis. Magnituud leitakse maavärina tugevaima tõuke amplituudi järgi. Lisaks tuleb hinnata ka maavärina kaugust seismojaamast. Kaugus jaamast ja maavärina epitsentri asukoht leitakse mitme jaama andmete võrdlemisel. 2.2 Richteri skaala 1935.aastal seadis USA maavärinate uurija Charles Richter sisse mõõtskaala maa-aluste tõugete tugevuse hindamiseks. Üle 4pallised värinad toovad tavaliselt kaasa purustusi. 1-2 palli kerge väring, sildid kõiguvad. 2-3 palli jook pritsib klaasidest, tuntav väring 4 palli aknaklaasid purunevad, praod seintes 5 palli korstnad purunevad 6 palli lõhed maapinnas
html Kuidas teha kindlaks maavärina toimumiskoht? Eri kohtades paiknevad seismograafid registreerivad seismiliste lainete kohalejõudmise aja ja intensiivsuse ning arvutuste abil on võimalik kindlaks teha, kus on maavärina epitsenter. http://www.seismo.unr.edu/ftp/pub /louie/class/100/seismic- waves.html P ja S lainete saabumise erinevus Maavärina kaugus seismojaamast on määratav lihtsalt P ja S-lainete saabumisaegade vahe alusel ning teades kaugust kolmes seismojaamas saame epitsentri asukoha määrata graafiliselt Maavärinate tugevuse mõõtmine Mercalli skaala • Maavärina tugevust hinnatakse ka ka 1902. aastal itaalia seismoloogi Giuseppe Mercalli poolt loodud 12-ühikulise skaala abil. • Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides (1-12 palli) ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal.
annaabi.ee 
