kehaosakeste nihe risti laine levikusuunale. Seda tüüpi lainet juhivad vaid tahked keskkonnad. Tahked ained on reeglina jäigad. Vedelikel ja gaasidel puudub jäikus, mistõttu need ei juhi ristilaineid. Erinevalt pikilainetest ei levi ristilained Maa välistuumas, kuna see on vedelas olekus. Seismiline energia levib välistuumas P-lainete näol. o Ristilained levivad üldiselt aeglasemalt kui pikilained. Seega jõuab S-laine seismojaama teisena, pärast P-lainet. (Meenutab mao liikumist) o Pinnalained, mis saavad levida mööda maapinda, on jaotatud Raylegh' ja Love'i laine laineteks. Pinnalained on silmaga nähtavad (maapinna liikumine) ja neid tunnevad inimesed maavärina ajal. Aineosakeste liikumine on suurim just pinnalainete puhul, sellepärast põhjustavad need suurimat kahju. o Raylegh' laine on seismiline pinnalaine, mis levib ainult mööda vabapinda. See on
amplituudiga kõige rohkem purustusi põhjustavad. Maavärina fookus (kolle, hüpotsenter) - Maavärina tekkekoht maapinnas e siis maa sees. Maavärina kese e. epitsenter - Maavärina koht maapinnal, kus ta on kõige suurem. Maavärinaid registreerivad seismojaamades seismogrammidega. Seismilised lained jõuavad seismograafini järjekorras P ja S lained ja pinnalained. Asukoht määratakse vähemalt 3 seismojaama mõõtmistulemuste põhjal seismojaamadesse jõudnud P ja S lainete järgi, arvutuste teel, kui teatakse, kui suur on vahe P ja S lainete kohalejõudmise ajas. 5. Maavärinate esmased ja teisased ohud ja kahjustused. Esmane kahjustus: maahinna liikumine. Murrangu vastaspoolte vahel kahjustuvad elektriliinid, torujuhtmed, ehitised, teed, sillad. Maapinna liikumiste tagajärjel kahjustuvad ehitised, mille põhjustajaks on enamjaolt pinnalained.
(S). Kuna pinnalained levivad aeglaselt, kestab nende mõju kauem ning samuti on nad oma suure amplituudiga kõige rohkem purustusi põhjustavad. 193. Maavärinate registreerimine, seismograaf, seismogramm ja millises järjekorras jõuavad seismilised lained seismograafini Maavärinaid registreerivad seismojaamades seismogrammidega. Seismilised lained jõuavad seismograafini järjekorras P ja S lained ja pinnalained. 194. Maavärina asukoha määramine. Asukoht määratakse vähemalt 3 seismojaama mõõtmistulemuste põhjal seismojaamadesse jõudnud P ja S lainete järgi, arvutuste teel, kui teatakse, kui suur on vahe P ja S lainete kohalejõudmise ajas. 195. Maavärinate esinemiskohad erinevates maakera piirkondades ja nende fookuse sügavuse sõltuvus erinevast geostruktuursest piirkonnast. Esinevad kõige rohkem litosfääri laamade kokkupuutepiirkondades. Madalfookuselised maavärinad tekivad laamade kokkupõrkepiirkonnas või kokkupõrkel, süvafookuselised
annaabi.ee 
