Maavärinate koldest lähtuvad mitmesugust tüüpi elastsuslained, on olemas piki-, risti ja pinnalained. Tähtsaim maavärinate registeerimise vahend on seismograaf, mis koosneb kuulikujulistest teraspendlitest, mis ripub maapinnaga kindlalt ühendatud raamistikul. Maavärina puhul maakoore kõikumisel teeb raamistik liikumised kaasa, aga pendel püsib paigal ja selle otsas asetsev peen nõel mis registeerib paberrulli liikumise pendli suhtes ja joonistab kõverjoone ehk seismogrammi. Maavärina võimsuse iseloomuustamisel kasutatakse seismoloogias nn. Richteri skaalat. Enne maavärina peatõuget võib esineda nõrgemaid eeltõukeid ja peale peatõuget järgneb reeglina järeltõuge, mis võivad avalduda alles nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem. Riikides, näiteks Jaapanis, kus maavärinad on tuntud nähtus, teavad ka lapsed kuidas maavärina puhul ennast kaitsta. Kõige ohutumad kohad on lagedad platsid,
Suurimad purustused rabavad kolde kohale jäävaid alasid. 2. Seismograafid 2.1 Kuidas reageerivad seismograafid On peamiselt kahte tüüpi seismograafe. Ühed reageerivad horisontaalsetele liikumistele ja teised vertikaalsetele liikumistele. Mõlemad seadeldised koosnevad raamist ja raskusest, mis ripub traadi või vedru otsas. Kui pind rappub, jääb raskus paigale, kuid raam vibreerib, ja raskuse külge kinnitatud pliiats jäädvustab paberile siksakmustri. Sellise sakilise jälje ehk seismogrammi järgi saavad teadlased öelda, kuna ja kus maavärin aset leidis. Magnituud leitakse maavärina tugevaima tõuke amplituudi järgi. Lisaks tuleb hinnata ka maavärina kaugust seismojaamast. Kaugus jaamast ja maavärina epitsentri asukoht leitakse mitme jaama andmete võrdlemisel. 2.2 Richteri skaala 1935.aastal seadis USA maavärinate uurija Charles Richter sisse mõõtskaala maa-aluste tõugete tugevuse hindamiseks. Üle 4pallised värinad toovad tavaliselt kaasa purustusi.
o Mullad ja siseveekogud soolduvad o Hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik o Ookean reostub maismaalt lainega merre kantud jäätmetega 7.4. Seismoloogia Seismoloogia on geoloogia haru, mis uurib maavärinaid ja Maa sees levivaid seismilisi laineid. Laineid registreerib seismograaf, mis mõõdab maapinna võnkumisi ja salvestab neid. Tulemusena moodustub graafik ehk seismogramm, mis väljendab võnkumisamplituudi sõltuvust ajast. Seismogrammi abil saab määrata maavärina magnituudi. Mõõdetakse pallidega , kus iga pall on 10x suurema amplituudiga eelmisest (5 magnetuudine/palline maavärin on 10 suurem, kui 4 mag.) Seismilisi laineid on kahte tüüpi: keha- ja pinnalained. Kehalained, mis ulatuvad Maa sisesfääridesse, jaotatakse kaheks P (piki-), ja S-(risti-) laineteks. o P-laine (inglise primary) ehk pikilaine on seismiline laine, mis levib nii tahkes, vedelas kui ka gaasilises keskkonnas