6. Nimeta tähtsamad elemendid maakoores. Elementide keskmine sisaldus maakoores kaaluprortsentides ( klarkides) on: O 47 % Si 29,5 % Al 8,05 % Na + K 5 % Fe 4,65 % Üldse on elemente, mille kaaluprotsent on üle 1, vaid kaheksa. 7. Mida me loeme geosünklinaalideks ? Maakoore ulatuslikke suhteliselt liikuvaid ja tugevasti liigestatud väljavenitatud kujuga alasid, mida iseloomustab settekivimite suur paksus, aktiivne seismilisus, magmatism ja metamorfism. Nad asetsevad suhteliselt jäikade maakoore massiivide platvormide vahel. 8. Milliseid alasi nimetatakse platvormideks ja milliseid kihte võime seal eristada ? Tasandunud ja tektooniliselt jäigastunud alasi nimetatakse platvormideks. Vertikaallõikes võib esile tõsta: ülemine (pealiskord) kihistatud settekivimite kompleks ja alumist (aluskord) , geosünklinaalset etappi kajastavat kurrutatud ja murrangutega läbitud kivimikompleksi
• Territooriumi esteetiline ja maastikuline väärtus, maaliline loodus, vaheldusrikas reljeef, metsade ja parkide, veekogude olemasolu, jne. • Keskkonna seisund, mikroklimaatilised ja sanitaartingimused- õhu, territooriumi ja vee saastatus ja müra jne. • Territooriumi ehitusgeoloogilised tingimused, loodusjõudude võimalik negatiivne toime. ( kõrge põhjavee seis, soostumine, järsud nõlvad, erosiooni ohtlikus, maalihke võimalus, üleujutuse võimalus, maakoha seismilisus) • Territooriumi rekreatiivne väärtus ( loodusmälestiste, loodukaitseala, turismiobjektide, kuurortide ja teiste puhkeasutuste, supelrandade ja taoliste asjade olemasolu. 14)A 15)Organisüsteemid: Karvkate ja nahk, hingamisorganid, seedeorganid, meeleorganid, suur- ja väike vereringe Kehapiirkonnad: eesmine ja tagumine osa (5/9 täku massist langeb esijäsemetele. Kereosa ja jäsemete osa. Jalad algavad randmeliigesest, esijäse algab abaluust (abaluu ->õlaliiges -> õlavars ->
olukorra tihedaid vaatlusi ja täiendavad ning uuendavad hoiatuste taset nagu vaja. Pärast pidevat kasvamist kolme aasta jooksul on St. Helensi laavakupli kasvamine peatunud. Laavakupli kasvamine algas 2004. aasta oktoobris ja sellest alates on see järk-järgult aeglustunud. Purskel on paus teadmata ajaks. Kôik laavakupli kasvamise märgid on tasahaaval vähenenud purske-eelsele tasemele ja jäänud sinna jaanuari lôpust 2008. Need märgid on seismilisus, maapinna deformatsioon ja vulkaaniliste gaaside eraldumine. Selle kôige otsesemaks tôestuseks on see, et kraatri servale ja pôhja paigutatud jälgimiskaamerad näitavad, et uue laavakupli kujus toimub vähe muutuseid, kui välja arvata selle vähene kokkuvajumine, mis ongi ootuspärane, kui laava väljapressimine on lôppenud. Seda vaatlustulemust kinnitas hiljuti uuele, möödunud aastal
annaabi.ee 
