Maapind koosneb: KIVIMITEST MIS MOODUSTAVAD MAA KOORE. Maakoor koosneb: KIVIMI PLOKKITEST EHK LAAMADEST LAAMA KOKKUPUUTE KOHTATES TOIMUVAD PROTSESSID: VULKAANI PURSKED JA MAAVÄRINAD KIVIMID: Kivimid jaotatakse tekke järgi kolme suurte rühma. Esiteks sette kivimid(LUBI). Teisek tard kivimid (PIMPSKI). Kolmanndaks moonde kivimid (MARMOR). MAAVÄRINAD Maavärin on maapinna liikumine mis tekib maapõue kivimitest tekkinud või kuhjunud pingete tõttu. Maavärin levib koldest eemale seismeliste lainetena. Laineid jaotatakse: Pikkilaineteks- liiguvad kiiresti (kõige kiiremad nagu merelained) Ristilained- levib nagu uss mööda maad. Seisograaf- maavärina mõõtmis seade mõõdetakse magnituudi ja rihteri skaala järgi. Mis on tsunaami- okeanis toimunud maavärina tagajärjel tekiv mega suur laine. Suur nõlva kalle ja intensiivne murenemine. Libisemine, voolamine, nihkumine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine väliskeskonna mõjul.
HÜPOTSENTER - koht maa sisemuses, kus kivimid üksteise suhtes nihkuvad ja sellega maavärina põhjustavad (koht maapõues, kus hakkab kivimite rebestumine). See on maavärina kolle e. fookus . http://www.htg.tartu.ee/klassid/c2/konspektid/geo.html 5.1. Maavärinate tekkepõhjused ja levik http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt9.html Teke. Murrangu tekkega tekkinud pinged levivad edasi seismeliste lainetena. Maavärinad evivad piki maapinda epitsentrist eemale. Levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres. Neid eristatakse: 1) Kehalained (ruumilained)- ringis nagu õhulained. Levivad maapõues. Siin eristatakse P-lained e. pikilained ja aeglasemad S-lained ehk ristilained. 2) Pinnalained- pikki maapinda nagu veelained. Sõltuvalt pingejõudude suundadest maapõues võivad kivimplokid piki
Maavärin on juba aastatuhandeid inimestele tuntud loodusnähtus, mille ette ennustamisega on tegelenud nii astroloogid, ennustajad kui ka seismoloogia teadlased. Üheks esimeseks seismoloogia aluse panijaks peetakse vene tedlast Mihhail Lomonossovit, kes suutis välja uurida ja kirja panna mõned konkreetsed maavärina tekkepõhjused. Üldiselt võime nimetada maavärinat maakoore liikumiseks teine teise suhtes. Kui aga võtta sõna maavärin, kui seismoloogia mõistet siis on see seismeliste lainete põhjustatud maapinna võnkumised, millest võime eristada nelja erinevat põhjustajat. Esimeseks ja kõige sagedamaseks põhjustajaks on Maa sisepinged, teiseks on aga vulkaanipursete järgsed värinad, kolmandaks põhjustajaks on koobaste kokku langemine ning neljandaks võime eristada värinaid, mille põhjustajaks on inimtegevus. Antud referaadis tuleb juttu maavärinatest ning nende tekkepõhjustest. Samuti puutume kokku
skaala? Richteri skaala mõõdab maavärina võimsust magnituudides. See on objektiivsem, sest seal kasutatakse mõõdetud andmeid mitte hiljem tehtud vaatluste analüüsi. Tee kokkuvõte maavärinate leviku ja laamtektoonika vahelistest seostest. Liikuvates litosfääri laamades kuhjuvad laamade vastastik mõju tulemusena pinged. Teatud hetkel ületab pinge kriitilise piiri j, kivimid purunevad ja vabaneb suures koguses energiat, mis levib seismeliste lainetena ja tekivad maavärinad 7. teab maavärinate ja vulkaanipursetega kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: 1. Maavärinad, maalihked, mudavoolud, tsunamid, lõõmpilved(gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) 2. Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele 3
annaabi.ee 
