Alpidest lääne pool asuvad. Idast puhuvad tuuled ei ole nii sagedased, kuid sellisel juhul ei kaitse Alpid riiki tuulte eest. Tähtsaim maavara on pruunsüsi, kaevandatakse ka raua-, uraani- ja msg. värviliste metallide (plii, tina, vask, elavhõbe) maake. Sloveenia paikneb Euraasia laama põhjaoses, suhteliselt kaugel laama piirist, sellepärast ei esine seal tugevaid maavärinaid ning puudub vulkanism.Ta jääb sellisesse laama piirkonda, kus maakoor ei ole seismeliselt aktiivne (vt. Joon 2) . Üleujutused aga esinevad Sloveenias rohkete sademete tulemusena üsna sagedasti. Äkilised üleujutused tekivad tihti äikese tulemusena, kui sajab kõvasti vihma. Isegi väiksemad ojad võivad mäestikes muutuda mässavateks veejugadeks.
Vulkaanid Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismeliselt aktiivsete vöönditega. Litosfäär on Maa kõva ja tahke kivist koorik. See koorik ei ole ühtne, vaid on Maa siseenergia ja vahevöö ainese aeglase liikumise tõttu pragunenud mitmekümneks tükiks, mis üksteise suhtes liikudes põhjustavad maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Need litosfääri tükid ongi laamad. Vulkaanid on tuld purskavad mäed. Neil on kindlad teadaolevad asukohad, nende purskeid ei ole nii raske ennustada kui maavärinad
annaabi.ee 
