orbiidil suurema kiirusega, kui lähemal olevad. Sisejõud aga peavad olema suuremad süsteemi lõhkuvatest välisjõududest. Kui välisjõud on suuremad, siis laguneb taevakeha loodeliste jõudude toimel. Stabiilsus määrab loodeliste jõudude suhtes planeetide omavahelised kaugused. Kosmiline kiirus Kosmiline kiirus on vähim algkiirus, mis tagab mingile orbiidile jõudmise. See näitab orbiidil seiskuva keha Maale kukkumise lõppkiirust. Kosmiline kiirus jaguneb esimeseks, teiseks, kolmadaks ja neljandaks. Esimene kosmiline kiirus on vähim kiirus, mille peab omandama lendav keha, et jõuda jäädavalt ringikujulisele orbiidile ümber planeedi, mille pinnalt ta oma lennuteekonda alustas. Esimene kosmiline kiirus sõltub planeedi/keha massist ja mõõtmetest. Teine kosmiline kiirus ehk paokiirus on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha
Kergema ja soolasema veekihi vahele jääb veekiht, mida nimetatakse halokliiniks. Raske soolane vesi voolab mööda merepõhja ning alles siis, kui üks meresüvik hakkab “üle ajama“, pääseb vesi edasi järgmisesse kihti. (Lisa 4) Ülemine veekiht on tuultele ja õhutemperatuuri muutustele avatud, mistõttu vesi seguneb kuni hüppekihini ning rikastub hapnikuga, kuid alumise kihi vesi ei segune. Kesise veevahetuse tõttu kasutatakse ära süvikutes kogu vees olev hapnik. Seiskuva süvavee väljasurumiseks läheb vaja palju intensiivsemat soolase vee lisandumist.(Wirdheim 1992: 12- 13 ) Veele lisab hapnikku lisaks pinnakihi segunemisele ka vetikate fotosüntees. Vee mineraalühendite, süsihappegaasi ja päikesekiirguse toimel loovad vetikad oma biomassi. Selles protsessis vabaneb hapnik, mis rikastab vett. Surnud vetikad vajuvad koos muude orgaaniliste ühenditega merepõhja. Bakterid lagundavad orgaanilisi ühendeid ja vabastavad toitaineid
Aaloe (ravimtaim). Ilutaimed: ainiliiliad, kobar-hüatsindid. Kasulikke toidutaimi: murulauk, porrulauk 37. SUGUKOND: LOALISED * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised, seltsi liilialaadsed. * Ligi 300 liiki, enamik põhjapoolkera parasvööndi niiskete kasvukohtade taimed. * Eestis on kraavides, lompides ja veekogude ääres rohkesti lugade perekonnast liike, silmapaistvamad on ruljate vartega kuni meetrikõrgused harilik luga ja keraluga, mis eelistavad seiskuva veega kasvukohti * teiseks kohalikuks perekonnaks on piiphein; lamedate lineaalsüstjate lehtedega, millel on pikad udejad karvad * Õied tuultolmlemise tõttu redutseerunud, lehed kitsad, lineaalsed, meenutavad välisilmelt lõikheinalisi või kõrrelisi, õied väikesed ja enamasti rohkeõielistesse õisikutesse koondunud, kuuetine õiekate * vili on ühe- kuni kolmepesaline kupar * seemned tärkliserikka endospermiga 38. SUGUKOND: KÄPALISED EHK ORHIDEELISED ELU JA PALJUNEMINE
annaabi.ee 
