ega jäta tavakodanikke külmaks. Inimesed, kes on oma säästud paigutanud nende meelest kindlatesse pankadesse, pruugivad olla praeguseks pankrotile lähemal kui kunagi varem. See tekitab inimestes paanikat, mis kaasab selle, et inimesed võtavad turvalisuse mõttes oma raha pangast välja. Kui aga see sama pank on rohkesti laenu andnud, on pankrot enam kui kindel, sest kui raha ,,vaka alt" kõik laiali jagatud on, pole enesel hinge all midagi ning äri läheb majanduskasvu seiskudes miinusesse. Üha enam toiduaineid muutub kunstlikuks kõhutäieks, sest puu-, juur- ja aedviljad on töödeldud rohkete kemikaalidega, mis tähendab seda, et viljakahjurid jäävad pika ninaga ning inimesed saavad rohkem toodangut kui ilma mürkideta. Enamus tänapäeva ärimehi on raha peal väljas ning nende moto on: ,,Mida rohkem, seda uhkem," kuid selline rikastumismeetod tekitab tervislikke kahjustusi suurele kogukonnale tarbijatest. Pikas perspekstiivis põhjustab
Võimsa finisiga suutis Smigun selja taha jätta tsehhitari Neumannova ja võtta oma kümnendal olümpiastardil kuldmedal naiste suusavahetusega sõidus. Kolmanda koha sai venelanna Jevgenia Medvedjeva-Abruzova. Terve distantsi vältel liidergrupis ja suures osas selle eesotsas sõitnud Smigun läks 13,9 kilomeetril spurdi teinud Neumannovaga kaasa ning lõpusirgel ei jätnud oma suurimale konkurendile enam võimalust, edestades teda stopperi seiskudes 1,9 sekundiga. Veidi ärev hetk tuli Smiguni võistlusesse klassikasõidu järel, kui mindi suusavahetusboksi. Seal ei suutnud eestlanna esimesel katsel õigeid suuski alla saada, ent rajale naastes sai liidergrupi kiiresti kätte. 11,4 kilomeetri vaheajapunktis oli Smigun neljases grupis Neumannova, Medvedjeva- Abrusova ja Kristin Steiraga, kuid selles staadiumis ei tahtnud neist keegi vedama hakata ning
olemas neist nelja suhtes. Loodetavasti soodustab see asjaolu viimaste kiiremat väljatöötamist. Tööd on arendusjärgus ja pole selge, kas kõik valitud tüüpidest end praktikas õigustavad. Ehituskõlblikeks peaksid nad saama ajavahemikus 2010-2030. Muidugi peab GIF silmas ka teisi arenguid täiustatud reaktorikontseptsioonide väljatöötamisel. 19. Tuumareaktorite bioloogiline kaitse (kehvapoolne vastus) Arvatakse, et reaktori radioaktiivse töötamisel on 1018 – 1020 Bq. Reaktori seiskudes hakkab see kiiresti vähenema. Arvatakse, et 0,3 % sellest väljub reaktori aktiivtsoonist. Seetõttu kaitstakse reaktor bioloogilise kaitse ja soojuskaitsega. Bioloogiline kaitse peab kinni pidama gamma ja neutronkiirguse. Neutronid aeglustatakse kas betooni või veega. Laevareaktorites kasutataks e parafiini, terast, seatina, malmi või mitmekihilist kaitset. Esimene kiht võib olla ka boori sisaldav grafiit. Reaktorit kaitseb 3 ohutusbarjääri:
annaabi.ee 
