Naeratus oli ähvardav ilme, aga tänapäeval on see välja kujunenud sõbralikkuse ja rahulolu märgiks. (1 :1 1.2 Liigutuste kogum Nagu iga keel, nii kooseb ka kehakeel sõnadest, lausetest ja kirjavahemärkidest. Iga liigutus sarnaneb ühe sõnaga, aga sõnal võib olla mitu tähendust. Liigutused moodustavad "laused" ja räägivad usaldusväärselt inimeste tegelikust seiskorrast, meeleolust ja suhtumisest. Kriitilisel kehahoiakul on kõige olulisem põse toetamine nimetissõrmega, samal ajal kui teine sõrm katab suud ja pöial asub lõua all. Järgmine märk kriitilisest suhtumisest on tugevalt ristatud jalad ja üks käsi kaitseasendis. (1:13) 4 1.3 Sõnade ja liigutuste kokkulangemine
eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Rahvakoosoleku tähtsus suurenes. Lihtkodanike tähtsus suurenes 5. saj eKr kui Ateenast sai suur mereriik nad asusid madruste ja sõudjatena laeval tööle ning aitasid tagada riigi võimsust. 5. saj eKr, Periklese juhtimise all, kujunes välja demokraatlik kord kogu võim kuulus rahvakoosolekule. Kodanikeks loeti kõikki täiskasvanud põliselanike, sõltumata nende varanduslikust seiskorrast. Orjastamine keelati seadusega. Kõigil oli õigus osaleda rahvakoosolekutel, mis kogunesid iga 10 päeva tagant. Vahepeal ajas riigi asju 500liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelle hulgas oli 10 tähtsamat strateegi, kes pidid kõik alluma RK otsustele. Igal aastal pandi ametisse ka 600 kohtunikku. Kõik need ametikohad, otsustati liisu tõmbamise teel, kandidaatide seas, kes olid eelnevalt eri piirkondadest valitud. Erandiks olid vaid
annaabi.ee 
