mereväebaasidele, saamaks torpeedo- ja miinitäiendust. Eest ja Soome rannikupatareid millel oli ühine tulejuhtimissüsteem on tõehetke saabumisel välja tulistama 5 minuti jooksul 1000 laengut punalaevastiku pihta. Selgub et Some ja Eesti vaheline meresulg kaitseks ka Stuckholmi, ja rootslastel ei pidanud midagi maksma selle eest. 30-ndate aastate lõpul on N Liidu mereväel Soome lahel võimas ülekaal. Venelaste plaan oli hõivata konkreetsed saared Soome lahe keskel (Suursaar, Lavassaar, Seiskari, Tütarsaared). 1937 aastal sai Balti mere laevastiku juhtkond korraldused mis olid suunatud nende saarte hõivamiseks. Eesmärgiks oli takistada suurtüki- ja miinipositsioonide loomist seal. N Liidu kõrgem sõjaväeline juhtkond suhtuvad Soome ja eesti salajasse suluplaani äärmise tõsidusega. Eriti efektiivse spionaazi ja luuretegevuse kaudu sai N Liidu juhtkond kätte Soome ja eesti plaanid sulu kavandamiseks ning ka andmed millist relvastust kasutakakse. N
Eesti keelest on laenatud ka teistesse läänemeresoome keeltesse. Läänemeresoome keelte omavahelisi laene on raskem kindlaks teha, tegemist võib olla omatüvedega, mis on levinud piiratud keelealal. Sageli on lähemalt seotud piirkondade keelepruugis rohkem lähedasi jooni, laenude selgitamisel aitab ajaloo- ja kultuuritaust. Tihedad sidemed on olnud eestlastel Soome lahe idaranniku soomlastega ja Soome lahe saarte (Suursaari / Suursaar, Seiskari, Lavansaari / Lavassaar, Tytärsaari / Suur Tütarsaar) elanikega. See piirkond oli seprakauppa ehk sõbrakaubanduse peamine ala. Soomest toodi kala ning vastu saadi vilja ja jahu, ka kartulit ja liha. Eesti laenud soome murretes on nt tuhli ‘kartul’, saija ‘sai’, toittaa tähenduses ‘sööta; elatada, ülal pidada’ (← toita), sekki ‘kott, sekk’, seltsi ‘rühm, seltskond’, sepikki ‘sepik’. Soome kirjakeelde on jõudnud üksikuid eesti
annaabi.ee 
