Sääl olivad kuulda täied neljahäälelised tükid. Teine kord pidas ta ühe keele pääl tooni üks, kaks ja kolm takti kinni, kuna teistel keeltel mitmesugused käigud ja pizzicato kohad ette kanti." Kuda oli aga selle kuulsa kunstniku välimine mood? "Kunagi pole ma veel inimest näinud, kelle nägemisel mul süda nii valu oleks tundnud. Kuivetanud keha vana moodi saterkuues ja maani ulatuvates mustades püksides, mis liikmete ümber lohakil, nagu mõne skeleti ümber seisivad. Juuksed olivad pikad ja käharas; nõndasama ka põskhabe. Nägu oli pikergune, kõhn ja kahvatanud, nina kongis ja suur. Käevarred olivad liig pikad, käed kuivetanud ja lumivalged. õlad olivad tal kõrged, kuid mängimise juures tõmbas ta nad kokku, nõnda, et pää nagu posti otsas näis seisvat. Poogna hoidis ta mänguseaduste vastu koguni keha ligi. Kui ta aga mängima hakkas, siis näis nagu
Tiisikus, mis teda ju ammust saadik vaevas, läks Nizzas väga ägedaks. Viimasel õhtul näis ta rahulikum olevat kui muidu, ta tõmbas vaevaga viiuli kätte ja saatis selle viimsete toonidega oma viimse hingetõmbuse taeva poole- Paganini suri 27. mail 1840. a. MUUSIKA Eesriie avanes ning lavale astus kuivetunud pikk mees, riietatud musta vanamoodi saterkuube, maani ulatuvasse mustadesse pükstesse mis liikmete ümber lohakil, nagu mõne skeleti ümber seisivad. Pikad ja käharas mustad juuksed ning põskhabe, nägu pikergune, kõhn ja kahvatanud, nina kongis ja suur. Käevarred pikad, käed kuivetunud ja lumivalged. Viiul kaenlas. Seisatab hetkeks. Ta tõstab viiuli ning juba esimeste nootide kõlades haarab muusika sinu meeli. Sel hetkel ei mõtle sa millelegi muule, oled muusika lummuses ning saad osa enneolematust ja kordumatust muusikast, mis on vaid Paganinile omane. Tema mäng on
annaabi.ee 
