Inimese aju üks põhi omadusi on õppimine ja oskuste omandamine. On olemas oskusi, mis on lastel juba sündides saati. Me hingame, me näeme, me proovime ennast väljendada. Me ei pea seda õppima, sest see on looduse poolt meile kaasa antud. On asju aga, mida me teeme õppimise tagajärjel. Paljud lapsevanemad püüavad oma lapsi liigselt kaitsta maailma eest, mis teeb lastest nõrga inimese. Kaitstakse koolis, kodus ja trennis. See kaitsmine ei seisene ainult selles, et kui keegi hakkab füüsiliselt lapsele haiget tegema, minnakse vahele, vaid kõige rohkem seisneb see just psühholoogilises. Kui laps saab koolis halva hinde ja tuleb koju, saab laps mõnedes perekondades karistuse selle eest, et ta polnud õppinud. Sellisel juhul laps õpib, et kui ta ei saa halbu hindeid, siis ta suudab vältida midagi, mis teda kahjustaks, aga ta ei õpi õppima iseendale. Ta õpib vältima ebamugavusi ehk hakkab valetama, spikerdama ja viilima. Lapselt
olemuse, vajaduste ja väärtustega. Tunnustatakse isiksuse unikaalsust ja seda väärtustatakse ka õpetustes ja kasvatuses. Kõiki koheldakse võrsdse lugupidamisega, sest igaühel on võime edeneda. Probleeme nähakse tegelikul inimtasandil, mitte formaal- administratiivselt. Humanism on põhiliselt tuntud maailmavaatena, millele on omane inimlikkus, lähtumine inimesest ja tema vajadustest. Paljud lapsevanemad püüavad oma lapsi liigselt kaitsta maailma eest. See kaitsmine ei seisene ainult selles, et kui keegi hakkab füüsiliselt lapsele haiget tegema, minnakse vahele, vaid kõige rohkem seisneb see just psühholoogilises mõjus. Kui laps saab koolis halva hinde ja tuleb koju, saab laps mõnedes perekondades karistuse selle eest, et ta polnud õppinud. Sellisel juhul laps õpib, et kui ta ei saa halbu hindeid, siis ta suudab vältida midagi, mis teda kahjustaks, aga ta ei õpi õppima iseendale. Ta õpib vältima ebamugavusi ehk hakkab valetama, spikerdama ja viilima