kui tehnilisi jooniseid ● Rakendusplaan: täpne metoodika, kes, kus, kuidas ja millal töid teeb (näit. kas istutatakse täiskasvanud taimed või külvatakse seemned, kust ja millised saadakse ja millal) ● Seireplaan: kuidas määratakse projekti edukust ○ Millised andmed on vajalikud edukuse määramiseks? ○ Kuidas neid andmeid kogutakse, talletatakse ja tehakse kättesaadavaks? ○ Millal seiret tehakse – aastaaeg, fenofaas, ilmastik ja seiresamm ○ Kes seirab? ○ Kes analüüsib? ● Majandamisplaan: kuidas taastamisjärgselt ala majandatakse ● Elluviimine, seire, ja majandamine ● Perioodiline tulemuste hindamine ja uute probleemide määratlemine Adaptiivne e “iseõppiv” protsessEnamik projekte kestab mitmeid aastaid, mille jooksul ilmnevad ka ebasoovitavad muutused, sest osa asju on ennustamatud ja osasid pole võimalik kontrollida. Seetõttu tuleb plaani muuta.
• võtta kasutusele ressursisäästlik ja jäätmevähene tehnika; • vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise; • tõsta käitaja vastustuse määra inimtervist või keskkonda ohustava tegevuse eest käitises; • tagada käitisele keskkonnasõbraliku käitise maine. Keskkonnaseire Monitooring, seire – plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonna seisundi (ja seda mõjutavate tegurite) uurimine selleks loodud seirejaamades (- aladel). • Korduv, piisav seiresamm, piisav seirepunktide tihedus alal. • Põhieesmärk – prognoosid ja lähteandmed programmidele, planeeringutele, arengukavadele jne • Tagasiside (millele?) Seadused • Keskkonnaseire seadus (20.01. 1999), RTI 1999, 54, 583) • Riiklike keskkonnaseirejaamade ja -alade määramine • Riikliku keskkonnaseire püsialade määramine • Riikliku keskkonnaseire allprogrammide teostamise kord • Keskkonnaseirejaama või -ala tähistuse ja tähistamise kord
annaabi.ee 
