Seega, üks metaani molekul on sama võimas kasvuhoonegaas kui 23 süsihappegaasi molekuli. Metaani eluiga on aga lühem 10-15 aastat. Atmosfääris reageerib metaan vabade radikaalidega, mille tulemusena tekivad kliimamuutuste seisukohalt ohutud ühendid. Tasakaalu nihke teine ajend ongi võimalus, et neid vabu radikaale on atmosfääris nüüd mingil põhjusel vähem. Eriti mõistatuslikuks muudab asja see, et metaani hulga ootamatu suurenemine on edastatav enam- vähem kõigis seirepunktides. Ootuspärane oleks, et tõus on suurem tööstuslikul põhjapoolkeral, sest lisametaani jaotumisele ühtlaselt üle terve atmosfääri peaks kuluma palju aega. Põhjapoolkeral suurenenud metaanikoguse ühe võimaliku põhjusena on välja toodud erakordselt soe mullune aasta Siberis, mis pani bakterid vohama ja soodest rohkem metaani tootma. See ei seleta aga kuidagi metaanikoguse rohkenemist ka lõunapoolkeral. Sestap teeb olukord keskkonnakaitsjaile ja teadlastele tõsiselt muret
jões. Vähki ei leitud Väinjärve seirealalt, Ärma jõe seirealal püük üleujutuse tõttu ebaõnnestus. Vähi arvukus oli mõnevõrra tõusnud Pülme järve ja Tänavjärve seirealal. Vähiasurkondade episootilise seisundi analüüsil oli kõrgeim lapihaigusse nakatunud isendite osakaal Kuke peakraavis, ulatudes 54,5%-ni. Lapihaigeid leiti rohkem ka Tänavjärvest. Seire käigus saadud andmed kinnitavad endiselt tugeva röövpüügi esinemist peaaegu kõigis seirepunktides kaasaarvatud veekogude teistes piirkondades. 2005. a.kokkuvõte 2005. aastal teostati jõevähi (Astacus astacus) seirepüüke kokku 13 seireveekogul. Jõevähi seirejaamad olid: Aheru järv, Ahja jõgi, Karujärv, Kuke peakraav, Kurtna Suurjärv, Kuningvere järv, Luguse jõgi, Mustjõgi, Mustoja jõgi, Aheru järv, Paadrema jõgi, Pülme järv, Tänavjärv, Värska laht. Aheru järves on jõevähi arvukus viimastel aastatel püsinud küllaltki stabiilsena
annaabi.ee 
