Metsatulekahjusid avastavad looduses liikuvad inimesed ning samuti keskkonna- ja metsatöötajad, kes teatavad sellest hädaabinumbrile 112. Tulekahjuteateid võtavad vastu neli häirekeskust (Põhja-, Lõuna-, Ida- ja Lääne-Eesti), kes edastavad need päästekomandodele ja vajadusel kaasavad kustutustöödele metsakustutusplaanis märgitud täiendavaid jõude. Lisaks on metsatulekahjusid võimalik avastada seirelendude käigus ning elektronvalve abiga. Lennuseiret tulekahjude avastamiseks korraldati viimati 2007. aastal ning omaaegset spetsiaalselt tulevalveks ehitatud tornide võrku selle amortiseerumise tõttu enam ei eksisteeri. Elektroonse metsatulekahjude avastamise süsteemi katsetustega alustati pilootprojektina Nõva-Vihterpalu piirkonnas 2008. aastal. 1750 km2 hõlmav elektroonne tulevalvesüsteemi tarkvara võrdleb digipiltide muutusi ja võimaldab avastada tulekahjusid juba algstaadiumis.
nende tekkepõhjused jäänud välja selgitamata. 6. Metsatulekahjud 6.1 Amortiseerunud tulevalvetornide Suure ja keskmise avastatakse siis, kui nad võrgu asendamine elektroonse tuleohuga on levinud suurele tulevalvesüsteemiga. maakonnad. pindalale. 6.2 Jätkata tulekahjude avastamiseks Suure ja keskmise seirelendude teostamist elektroonse tuleohuga tulevalvesüsteemiga piirkondades. maakonnad. 7. Metsakustutustöödel 7.1 Valmistada metsatulekaitsekaardid Lääne-, Lääne-Viru-, tuntakse puudust paberil ja digitaalselt keskmise metsade Pärnu, Valga- ja metsatulekaitsekaartidest. tuleohuga maakondadele. Võrumaa. Pääste- ja keskkonnaasutused vajavad lisaks paberkaartidele ka
annaabi.ee 
