Püütakse kaardistada elupaigad ja suuremate ulukite liikumisradade koondumiskohad. Hiljem kõrvutatakse uuel trassil kaardistatu praeguse tee ohupassidega. Nii selguvad ulukite võimalikud liikumisrajad ja saab planeerida uue tee turvameetmeid (Javois, 2008). 12 Väga tähtis on juba enne ehitustööde algust täpselt kirjeldada ümbruskonna loomastiku seisund ning alustada läbimõeldud ja pikaajalist seirekava, et selguksid ehitise mõjud. Praegu sellise seire kohustust kellelgi ei ole, loomastikku uuritakse vaid lühiajaliste projektide raames. Nõnda võib palju väärtuslikku teadmist tuulde lennata. Eesti maastik, loomaliigid ja populatsioonide käitumine erinevad Lääne-Euroopa maadest, valmis lahendusi meil kellegi pealt maha kirjutada ei ole (Javois, 2008). 6. LIIKLUSE NEGATIIVSE MÕJU VÄHENDAMINE 6.1. Ulukitara
Ka korraliku keskkonnakontrolli seadmestiku olemasolul on sõltumatu seire ikkagi hädavajalik. Sellisel juhul on vaja jälgida, kas seadmestik hoiab kehtestatud reziimi. Tuleb arvestada, et ka kõige paremas süsteemis juhtub aeg-ajalt tõrkeid. Samuti ei asetse termostaatide andurid otseselt kogude läheduses ning nende paigutamisel ei arvestata keskkonnatingimuste lokaalseid erinevusi ruumi piires. Seire läbiviimiseks koostatakse seirekava. Seirekava kujutab endast dokumenti, mis peab · andma infot, mida vajatakse kogude säilitustingimuste parandamiseks nii lühi- kui pikaajalises perspektiivis; · võimaldama hinnata keskkonnakontrolli mõju hoonele; · võimaldama kokku hoida hoone ekspluatatsioonikulutusi, Seirekavas peavad olema: · hoone plaanid koos tähistatud kliimatsoonidega; · iga kliimatsooni lühike kirjeldus millised ruumid sinna alla kuuluvad ning millised
annaabi.ee 
