aasta 24. juunil Århusis (ühinemise seadus võeti vastu 16. märtsil 2005, RT II, 2005, 11, 29) raskmetallide protokolliga (ühinemise seadus võeti vastu - 18.01.2006, jõustus 20.02.2006, RT II 2006, 4, 8) Konventsiooni oluliseks osaks on õhusaasteainete kauglevi EMEP (European Monitoring and Evaluation Programme) taustajaamade seirevõrgustik. EMEP-i seirevõrgustik koosneb praegu enam kui sajast seirejaamast Euroopa riikides. Jaamades mõõdetakse sademete keemiat ning saasteainete kontsentratsiooni maapinnalähedases õhukihis. EMEP-i mõõtmisprogramm hõlmab väävli- ja lämmastikuühendeid, aluselisi katioone ja meresoolasid, osooni, raskmetalle, püsivaid orgaanilisi saasteaineid, tahkeid osakesi ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid. EMEP seirejaamadel on kolm erinevat taset, millele on kehtestatud ka erinevad nõuded: esimene tase, s
Nende kaamerate tööraadiuseks on kuni 20 km ning pöörlemisraadiuseks on 360 kraadi. Kaamerad liiguvad ka vertikaalselt, mis võimaldab täpsustada põlengu asukohta. Samuti on kaameral ka spetsiaalne suitsueristusfilter. Digikaamera teeb täistiiru oma telje optimaalse sagedusega (5-10 min) ja pildistab olukorda. Tavaliselt tehakse iga 10 kraadi kohta kolm pilti, seejärel edastatakse pildiinfo valvekeskusesse. Infot, mis tuleb seirejaamast, saab kasutada koos digitaalkaardiga. Arvutiprogramm võrdleb keskuses pilte: kui avastatakse oluline erinevus eelmise pildiga, käivitub häire. Tulekahju paremaks äratundmiseks võimaldab tarkvara luua 30-40 fotost koosnevaid panoraamfotosid. Tarkvara ning kaamera on suutelised välistama info valehäireid põhjustanud aladelt ning minimeerima valehäireid. Automaatse häire kõlamisel hindab operaator, kes jälgib
annaabi.ee 
