to Global Surveillance, 2014; 14) Primaarradarit kasutatakse lennuobjektide asukoha määramiseks õhus. Primaarradari töö põhimõte sarnaneb kajale. Maa peal on primaaradaril pidevalt pöörlev antenn, mis saadab pidevalt välja tugevaid signaale. Kui need signaalid ,,põrkavad" kokku õhusõidukiga, peegelduvad need tagasi. Seire andmete protsessor arvutab välja vastavalt ajale, mis kulub peegeldamiseks, ja suunale, kust signaal tagasi peegeldub, õhusõiduki täpse asukoha. Seireinfo saadetakse otse lennujuhtimiskeskusesse, kus see kajastub lennujuhi tööpositsioonil. (ICAO, A Guide to Global Surveillance, 2014; 14) Seda radari tüüpi kasutatakse peamisselt militaarstruktuurides (nt Eesti õhuväe allüksuse õhuseiredivisjon avastab väljalülitatud transponderiga õhusõidukeid) ja lennuvälja pinnaseireks. (ICAO, A Guide to Global Surveillance, 2014; 14) Primaarradari suurimaks eeliseks on mittekooperatiivsete õhusõidukite avastamine.
juurdekasvumäära vähenemise (Männil et al.2011). Joonis 1. Hundi, ilvese ja karu pesakondade arvu muutused vahemikus 2004-2010 a. (Kübarsepp ja Männil 2010; Männil et al.2011) 11 5.Analüüs Suurkiskjate- ja ulukiseire aruandeid analüüsides julgen öelda et soovitud eesmärgid saavutati täies ulatuses teada saadi ulukiliikide olukord, anti küttimissoovitusi nii mahtude kui viiside kohta. Aruandes avaldatud seireinfo peaks avalikkusele küllaltki hästi arusaadav olema, kuna kasutatud on suhtelist lihtsalt sõnavara ning tekst ei ole erialaste väljenditega üle külvatud. Aruanne on ka loogiliselt üles ehitatud ja tänu tabelitele ning joonistele, mis on hästi lahti seletatud, saab erinevate ulukiliikide arvukusest ning selle muutusest hea ülevaate. Suurkiskjate- ja ulukiseire infot kasutavad eelkõige ilmselt jahimehed, kes saavad aasta-
Põllumajandusmaastike seire raames ka kimalased. Selgrootute seire annab lisaks ohustatud ning kaitsealuste liikide seisundile informatsiooni ka taimekoosluste ning maastike seisundi muutuste ja inimtegevuse surve kohta. Linnustikuseire indikaatorliikide ja -koosluste seire kaudu jälgitakse lindude elupaikade ja keskkonnaseisundi muutusi. Seireobjektide ning seirealade valikul on püütud katta võimalikult suurt osa erinevatest linnuliikidest ja -rühmadest ning nende elupaikadest. Seireinfo on huvitav just eelkõige antropogeensete mõjude kontekstis. Pesitsusajal on linnud kõige enam potentsiaalse inimhäiringu poolt mõjutatavaks rühmaks. On võimalik tekitada paralleele konkreetse liigi käitumise osas kaitsealal teeraja lähedal võrrelduna vähese häiritusega kohaga keskkonnaseire programmi seirealal. Huvitavaks aspektiks võib olla ka külastajatega seotud infrastruktuuri mõju (kas laudtee olemasolul on paranenud ka kiskjate juurdepääs).
annaabi.ee 
