okka/lehekao kujunemist, lisavõrsete protsenti, õitsemist, käbide hulka, ulukikahjustusi, putukakahjustusi, haiguseid, tormi-, lume-, külmakahjustusi, mehhaanilisi vigastusi, tulekahjustusi ja okkavanust (E. Asi, 2011). Joonis 2. Võravaatlus. (E. Asi, 2011). 6 I astme metsaseire vaatluspunktid (Joonis 3) asuvad 16x16 km ruutudel. Igas vaatluspunktis hinnatakse 24 nummerdatud vaatluspuu seisundit (Seirefoorum, 2011). Joonis 3. Esimese astme metsaseire vaatluspunktide skeem. (E. Asi, 2011). II astme metsaseire püsiproovialadele on rajatud 0,25 ha suurused proovitükid. Proovitüki sees on valitud omakorda 0,1 ha väiksem proovitükk, mida ümbritseb puhverala. Igal püsiproovialal (Joonis 5) on proovitükile võimalikult lähedal mõnel lagedal alal olemas ka ala avamaasademete proovide kogumiseks. Intensiivseire püsiproovitükkidel on seireobjektideks
Keskkonnaregistri andmed on üldjuhul avalikud. *Vastavalt määrusele: Avalikustatakse kord aastas olulised keskkonnaseisundi muutused ning olulise või piiriülese keskkonnamõjuga tegevused või tootmisõnnetused. Avalikustatakse iga nelja aasta järel keskkonnaseire programmide koondaruanne. · Väljundid: 1)Avalikkus: Seireveeb. Keskkonnaregistri avalik teenus.Seire paberväljaanded. Seire veebiväljaanded. Seirefoorum 2)Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Keskkonnaregistri avaliku teenuse ametniku rakendus. Seireveebi administreerimiskeskkond 3)Teabenõuded 28. Millised on peamised etteheited Eesti keskkonnaseirele? · Riigikontrolli hinnangul ei ole keskkonnaseire korraldatud hästi, sest avalikkusel ja otsustajatel puudub keskkonna seisundi kohta piisav info. Suurimaks puuduseks on see, et riikliku keskkonnaseire korraldamisel ei analüüsita, milliseid andmeid
annaabi.ee 
