mullavee proovid, kus määratakse erinevad näitajad (pH, elektrijuhtivus, NH3, NO3, Nüld, SO4, K, Ca, Alüld, Mn, Fe, DOC ehk vees lahustunud süsinik). Iga 2 aasta järel võetakse viie puu võrast okkaproovid keemiliste analüüside tarbeks (N, P, Ca, Mg, S, Fe, Cu, Al, Mn, Zn). Veel kogutakse keemiliseks analüüsimiseks aastaringselt puude võrade alt võravett ja lagedatelt aladelt avamaavett. Alates 2009. aastast mõõdetakse seireprogrammi raames ka Tõravere välisõhu kvaliteeti, seiratavateks parameetriteks on O3, NO2, NH3 ja SO2 kontsentratsioonid välisõhus. Proovide kogumist ja muid välitöid, samuti proovide ettevalmistamist viivad läbi Keskkonnateabe Keskuse töötajad. Proovide keemiline analüüs toimub OÜ Eesti Keskkonnauuringud laboratooriumis (Keskkonnainfo (2), 2014). 9 5. TULEMUSED 2009. aastal teostati metsaseiret 92-s I astme vaatluspunktis seitsmes II astme proovitükil, 2617-s vaatluspunktis
ning hindab inimtegevuse survet rannikuelupaikadele. Rannikumaastike seirega alustati aastal 1996, kokku on erinevatel rannikualadel 2009. aasta seisuga 26 seireala. Seirealad paiknevad Eesti tüüpilistes ja haruldastes rannikupiirkondades, esindades kõiki Eesti rannikutüüpe. Seirealade valikul on lähtutud ka maakasutusest ja kasutuspotentsiaalist. Seireala pikkuseks mööda rannajoont on ca 1 km ja laiuseks sisemaa suunas kuni 500 m või kuni 2,5 m kõrgusjooneni. Seiratavateks parameetriteks on maakasutus ja maastiku paigaseline struktuur, mida kirjeldatakse taimkatte üksuste kaudu. Seire sammuks on 10 aastat, kiiresti muutuvate alade või ekstreemsete muutuste puhul ka vähem. Seire käigus kogutud andmed kantakse andmestikku, mis lisaks üldisele riikliku seire poolt nõutavatele parameetritele sisaldab veel mitmeid teisi iseloomustavaid parameetreid: asukoht, koordinaadid, pindala, rannajoone pikkus, kõrgused ning valdavad kõrguste vahemikud,
annaabi.ee 
