Eestis teostab veemajanduskava koostamist ning täitmise kontrolli keskkonnaministeerium. Vaatluspunktide nimekirja, kinnisasja omaniku informeerimise korra ja vaatluste programmi kinnitab keskkonnaminister. Veemajanduskava koostamist finantseeritakse riigieelarvest. Eestil on oma veeseadus, mis määratleb nõuded vee kvaliteedile. Eesti veeseire koosneb nii tarbmiseks kasutatava pinna- ja põhjavee kui ka looduslike veekogude seiramisest, Kvaliteedinõuded on paika pandud nii joogi- kui ka reoveele, mõlemad läbivad mitmed puhastusprotsessid, et saavutada nõutud sanitaarne seisund. Vett klassifitseeritakse vastavalt põhjaveekogumile või pinnaveekogumitele, mis omakorda jagunevad vastavalt kvaliteedile erinevatesse klassidesse. Põhjaveekogumite vesi jaotatakse loodusläheduse järgi kaheks veeklassiks: hea ehk looduslik ja looduslähedane vesi ja halb ehk reostunud või tugevalt reostunud vesi
Peale tarbitava veekihi tuleb jälgida ka lamamisse ja lasumisse jäävate veekihtide seisundit. Põhjavee reostuse uurimiseks valitakse välja vaatluskaevud peamiselt reostusallikast allavoolu, kuid põhjavee fooniseisundi jälgimiseks on üks vaatluskaev soovitatav paigutada ka ülesvoolu. Suuremamahulise reostuse puhul on vajalik jälgida põhjavee seisundi muutusi ka lasumisse ja lamamisse jäävates veekihtides. 2.5 Põhjavee seirest saadavad andmed Peamiselt saadakse põhjavee seiramisest kolme tüüpi andmeid: a. Põhjaveetaseme muutused Põhjaveetaseme mõõtmissagedus määratakse sõltuvalt põhjavee reageerimise kiirusest muutusele, mis toimuvad veekihis ilmastiku ja inimtegevuse mõjul. Lõhelistes ja karstunud kivimites reageerib põhjavesi valdavalt kiiremini kui poorses keskkonnas. b. Põhjavee temperatuuri muutused Põhjavee temperatuuri muutused sõltuvad hüdrogeoloogilistest ja ilmastikutingimustest. c. Põhjavee keemilise koostise muutused
annaabi.ee 
