Alumise selise külge kinnitatud veorõngaid läbib nn. veotross, millega seinnooda alumine selis veetakse kokku. Selle tulemusena jääb kalaparv nagu suurde võrkkotti. Püütakse enamalt jaolt pelaagilisi parvekalu (heeringat, makrelli jne.). Seinnoodapüügil kasutatkse teinekord füüsikalisi ärritajaid: valgus- ja heliallikaid. Seinnoodapüügi eelisteks on suur manööverdamisvõimalus ja operatiivsus püügil, mis tihti tagavad väga suured saagid. Eristatakse seinnootasid selle järgi, kas nendega opereeritakse ühelt laevalt (ühetiivalised) või kahelt laevalt (kahetiivalised). Viimasel juhul on püügilaevad tavaliselt väiksemad ja baseeruvad emalaeval. Seinnoodapüügil on väga tähtis arvata ära püütava kalaparve käitumine: kas ta püüab liikuda horisontaalselt (eemalduda lähenevast seinnoodaseinast) või sukeldub. Esimesel juhul on püük edukas, kui seinnooda kokkuvedamine toimub nii, et kalaparv liigub suunas, kus seinnoot ei ole enam avatud
Alumise selise külge kinnitatud veorõngaid läbib nn. veotross, millega seinnooda alumine selis veetakse kokku. Selle tulemusena jääb kalaparv nagu suurde võrkkotti. Püütakse enamalt jaolt pelaagilisi parvekalu (heeringat, makrelli jne.). Seinnoodapüügil kasutatkse teinekord füüsikalisi ärritajaid: valgus- ja heliallikaid. Seinnoodapüügi eelisteks on suur manööverdamisvõimalus ja operatiivsus püügil, mis tihti tagavad väga suured saagid. Eristatakse seinnootasid selle järgi, kas nendega opereeritakse ühelt laevalt (ühetiivalised) või kahelt laevalt (kahetiivalised). Viimasel juhul on püügilaevad tavaliselt väiksemad ja baseeruvad emalaeval. Seinnoodapüügil on väga tähtis arvata ära püütava kalaparve käitumine: kas ta püüab liikuda horisontaalselt (eemalduda lähenevast seinnoodaseinast) või sukeldub. Esimesel juhul on püük edukas, kui seinnooda kokkuvedamine toimub nii, et kalaparv liigub suunas, kus seinnoot ei ole enam avatud