Peremärgina aga on ta kõige rohkem kasutusel olnud Eesti saartel ja Läänemaal. 1930-ndatel võis märki leida ka Pärnu- ja Saaremaal. Viisnurk on kasutusel olnud vähemalt 3000. aastat. Tema struktuur meenutab Planeet Veenuse liikumist, nagu see paistab maale. Algselt kujutati viisnurka ringi sees. Silmusnelinurk ja ruut- Silmusnelinurk oli Euroopas laialt levinud eelajaloolisest ajast. Märki leiab sageli ka viikingiaegsetel metallesemetel ja seinavaipadel. Eestis esineb silmusnelinurka harva. Näiteks Saarde kihelkonnas tehti viljasalvedes pisuhänna vastu. Peremärgina on kasutatud Hanila ja Ridala kihelkonnas. Eestis on silmusnelinurka kasutatud rohkem tekstiilide kaunistamisel. Ruut sümboliseeris maad nii Idas kui Läänes. Ruutu kohtame ka Lõuna-Eesti 19. saj. ornamentikas. 19. sajandil võidi ruudumotiiv saada ka mustrialbumist, kuid tuntakse seda sümbolit juba eelkristlikust perioodist Kaheksanurk ehk kaheksand-
emotsioonide väljendamises, mis oli varem kujutatud Giotto poolt, kuid teadmata alates Masaccio teosest Aadam ja Eeva. Leonardo maalist Püha õhtusöömaaeg, maalitud ühe Milano kloostri söögisaalis, sai religioosse narratiivmaali etalon järgmiseks pooleks tuhandeks aastaks. Paljud teised renessansi kunstnikud jäljendasid Püha õhtusöömaaega, kuid vaid Leonardo versioon oli määratud lugematul arvul korral taastootmisele puust, alabastrist, kipsist, litograafias, seinavaipadel, heegeldustel ja laudlinadel. Peale tema tööde otsese mõju levisid Leonardo uurimused valgusest, anatoomiast, maastikust ja inimlikust väljendusest osaliselt tänu tema lahkusele tema õpilaskonnale. Michelangelo Aastal 1508 õnnestus paavstil Julius II saada skulptori Michelangelo nõusolek Sixtuse kabeli dekoratiivse projekti jätkamiseks. Sixtuse kabeli lagi oli ehitatud sel viisil, et võlvi toestavad
annaabi.ee 
