Hiinat. Sesshu tusimaali teostuses imetletakse energilisust ja sisemist vabadust. Neis valitseb mõtlik rahu ja aupaklikkus looduse suuruse ees. 16. sajandi alguses rajasid Kano Masanabo (1434- 1530) ja tema poeg Kano Motonubo (1476- 1559) yamato-e ja sumi-e alusel Kano koolkonna, mis ühendas Hiina mõjud taas jaapani traditsiooniga. Selle koolkonna meistrid kaunistavad Momoyama ajal värvikate maalidega paleede interjööre ja seinasirme, kasutades ka kulda. 17. sajandil lõid oma maali- ja tarbekunstilaadi Hon'ami koetsu (s. 1558), Tawaraya Sotatsu (17. saj I pool) ja Ogata Korin, nad lähtusid peamiselt Tosa koolkonnast, kuid võtsid üht-teist ka Kano koolkonnalt. 18. sajandi keskpaigas panid Hiina kunstniku shen Nanpini (elas 2 aastat Jaapanis) jäljendajad Ikeno Taiga (1723- 1776) ja Yosa Buson (1716- 1783) aluse bunjinga (õpetlaste maalikunst) koolkonnale, mis elustas ühevärvilise maastikumaali traditsiooni
maastikumuljeid reisidel mööda Hiinat. Sesshu tusimaali teostuses imetletakse energilisust ja sisemist vabadust. Neis valitseb mõtlik rahu ja aupaklikkus looduse suuruse ees. 16. sajandi alguses rajasid Kano Masanabo (1434- 1530) ja tema poeg Kano Motonubo (1476- 1559) yamato-e ja sumi-e alusel Kano koolkonna, mis ühendas Hiina mõjud taas jaapani traditsiooniga. Selle koolkonna meistrid kaunistavad Momoyama ajal värvikate maalidega paleede interjööre ja seinasirme, kasutades ka kulda. 17. sajandil lõid oma maali- ja tarbekunstilaadi Hon'ami koetsu (s. 1558), Tawaraya Sotatsu (17. saj I pool) ja Ogata Korin, nad lähtusid peamiselt Tosa koolkonnast, kuid võtsid üht-teist ka Kano koolkonnalt. 18. sajandi keskpaigas panid Hiina kunstniku shen Nanpini (elas 2 aastat Jaapanis) jäljendajad Ikeno Taiga (1723- 1776) ja Yosa Buson (1716- 1783) aluse bunjinga (õpetlaste maalikunst) koolkonnale, mis elustas ühevärvilise maastikumaali traditsiooni
annaabi.ee 
