Rännanud mööda rahvusvahelisi mereteid ja nüüd laialt levinud putukad.Vajadus sooja ja niiskuse järele sunnib neid parasvöötme kliimaga maades hoonetes elama. Putukaid võib leida väga erinevatest kohtadest, näiteks elamukvartalites, hotellides, haiglates ja teistes institut-sioonides, toitlustusasutustes, loomaaedades ning samuti laeva pardal. Sooja kliimaga maades võib neid kohata välistingimustes. Sipelgad võivad tungida hoonetesse (näiteks seinapragudesse, aknavahedesse, lao-ruumidesse jne), taimedesse ja steriilsetesse varudesse. Putukate parved poevad hoonetesse läbi juhtmete (näiteks läbi soojus-ja elektrijuhtmete). Sipelgad saavad vett kraanikausi ja tihendite ümbrusest (näiteks aknad, seinad jm). Sipelgad võivad kaua elada madala temperatuuriga tingimustes tänu töölistele, kes jätkavad toidu otsimist.Minimaalne temperatuur normaalseks eluks on 18 0 C ja kõige soodsam 300 C. Hoonetes elutsevad putukad ei ole eriti aastaaegadest
võib hallitus sobiva niiskusega samuti kasvama hakata tänu nende materjalide pinnale sadenenud orgaanilisele ainele. Seega on hallituskahjustuse objektideks ka need materjalid, mis orgaanilisi aineid ise üldse ei sisalda. Hallitused võivad tekkida ka halvasti paigutatud akendest, umbest kanalisatsioonist ja rikkis pesumasin või muu vett tarvitav majapidamismasin mis laseb vett põrandale ning sealt edasi seinapragudesse. Enimlevinud hallitusseened hoonetes on kerahallik (Aspergillus), pintselhallik (Penicillium), Cladosporium, ,,Must hallitus" Stachybotrys chartarum (atra). Eestis ei ole paika pandud kindlaid norme hallitusseente sisaldususe kohta ruumiõhus ning puudub ka täpne hallitusest tingitud tervisehädade diagnoosimine. 4 Hallituse mõju inimorganismile
väiksemate järvede, tiikide ja aeglase vooluga jõgede kohal lennates. Sääskede ja kihulaste ning teiste väiksemate putukate otsinguil lendavad tiigilendlased madalal veepinna kohal, harva tõusevad nad kõrgemale. Nende lend on jõuline, liigutused on aeglased ja sujuvad, järske pöördeid nad ei tee. Tiigilendlaste lend võib kesta kogu öö, vahest väikeste vaheaegadega. Päeval varjuvad loomad majade katusealustesse, seinapragudesse ning ka puuõõntesse. Mai lõpus hoiduvad emased kokku ja moodustavad poegimiskolooniaid, kuhu võib kuuluda mitukümmend kuni sada looma. Isasloomad elavad sel ajal üksikult või väiksemate gruppidena emastest lahus. Poegimiskolooniad asustavad sageli kirikute katusealuseid. Juuni keskel toob tiigilendlane ilmale 1 poja, keda ema algul öistele toitumisretkedele kaasa tassib, hiljem aga päevasesse varjepaika jätab. Pojad kasvavad ruttu ja õpivad lendama juba 1 kuu vanuselt