kalduvus gaaside imamisele ja kergesti oksüdeerumine c. alumiiniumi väike tihedus ja suur joonkahanemine d. sulatamine elektriahjudes ja kahanemistühikute teke Küsimus 12 Valmis Hindepunkte 1/1 Milline valumeetod võimaldab toota suurima massiga valandeid? Valige üks: a. poolpidevvalu b. koorikvalu c. tsentrifugaalvalu d. liivvormvalu Küsimus 13 Valmis Hindepunkte 1/1 Survevaluga valmistatakse valandeid seinapaksustega (mm) Valige üks: a. 2-30 b. 0,8-15 c. 0,1-10 d. 0,8-50 Küsimus 14 Valmis Hindepunkte 1/1 Erineva seinapaksusega valandite massiivseisse, aeglasemalt jahtuvaisse osadesse jäävad peale jahtumist Valige üks: a. tangentsiaaljääkpinged b. pinged puuduvad c. tõmbepinged d. survepinged Küsimus 15 Valmis Hindepunkte 1/1 Valupeade (kompensaatorite) ülesandeks on Valige üks: a
Profiilmaterjalid valmistatakse ekstruudermeetodil polüvinüülkloriidist, polüetüleenist ja teistest termoplastsetest vaikudest. Plasttorud on korrosioonikindlad, kerged, väiksema hõõrdetakistusega ja suhteliselt elastsed (külmumisel ei lõhke). Puuduseks on madal kuumakindlus ja suur joonpaisumistegur. Plasttorud võivad olla siledapinnalised või reljeefsed. Reljeefsed torud kannatavad suuremat väliskoormust. Plasttorusid toodetakse väga erinevate siseläbimõõtude ja seinapaksustega. Kasutatakse põhiliselt vee ja kanalisatsioonitorudena samuti ka kaablite kaitsekestadena. Vooderduselemendid kujutavad endast ribakujulisi plaate, mis meenutavad voodrilaudu. Põhiliselt valmistatakse polüvinüülkloriidist ja kasutatakse nii sise- kui välisvoodrina. Liistmaterjalid valmistatakse ekstruudermeetodiga põhiliselt polüvinüülkloriidist. Tähtsamad liistmaterjalid on põrandaliistud, tihendusliistud, trepiastmete servad, kaabli kanalid jne
(sellel ei ole tähtsust hallmalmi jaoks, kuna see on igal juhul väikese plastsusega ja habras) 2. Feriitmalm, mille struktuur koosneb feriidist ja grafiidist. Ferriidi tõttu on malmil väike kõvadus ja tugevus, kui suurem plastsus. 3. Ferriitperliitmalm, mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed. Niisugune struktuur on väga sagedane hallmalmi puhul, kuna erinevate jahtumiskiiruste tõttu (valandid on erinevate seinapaksustega) ei ole võimalik saada 100%-lise perliitstruktuuriga malmi. Kui ferriit- või perliitstruktuur saadakse tempermalmide korral termotöötlusega lõõmutamisega, siis teiste malmiliikide (hall- ja keragrafiitmalm) korral tekib see jahtumise protsessis. Üldjuhul esineb kõrvuti perliidiga struktuuris ka ferriit. 8.a.Metallide ja sulamite omadused Füüsikalised - Tihedus - Sulamistemperatuur - Kõvadus - Elastsus Mehaanilised - Tugevus
annaabi.ee 
