võrkkesta veresoontest. Valged või hallid ähmaste piirjoontega paiksetest "Pehmed" eksudaadid e kärbumistest põhjustatud haiguskolded. Veresooned on "vatitupsud"-eksudaadid ummistunud. Ahenenud, väänlevad ja korrapäratud veenid ning arterite Veenide anomaaliad muutused. Mõlemal puhul on veresoonte diameetrid ja seinapaksused korrapäratud. Uudisveresooned Võrkkesta veenidest kasvavad uued väiksed veresooned. Makulopaatia Tursest või isheemiast põhjustatud makula kahjustus. Diabeedi puhkemisel põhjustab kõrge veresuhkur silmaläätse suhkrusisalduse tõusu, mille tõttu lääts tursub ja tema võime vaadeldavaid objekte teravustada muutub. Sel juhul näeb inimene halvasti teatud kaugusele. Enamikul juhtudes halveneb kaugele nägemine ja diabeetik muutub lühinägelikuks
termilise mõju ala on väga kitsas mistõttu detail deformeerub vähe või ei deformeeru ültse.2.kattevärv põleb ära kitsa ribana ning ette valmistus rihtimis ja viimistlustööde maht väiksem.3.elektroodi traadi suure sulamis kiiruse tõttu on jõudlus 2-3 korda suurem.4.keevisõmbluse omadused tugevus,löögi sitkus on paremad.5.keevitatavad pinnad ei pruugi olla eelnevalt nii korralikult sobitatud ja puhastatud.6.kvaliteetse õmbluse saab ka juhul kui keevitatavate detailide seinapaksused teineteisest palju erinevad.7.keevitusviis on kergesti õpitav.Elektri keevitusel on ohtlikkud elektri vool keevituskaare kiirgus kuumad metalli ja räbu pritsmed ning suitsugaasid ja aurud eriti tsingitud pleki keevitamisel,siin peab kasutama tõhusat koht ära tõmmet. See halvendab metalli struktuuri,tekivad poorid ja suureneb elektroodide kuluvus,ülemäära suure surve tõttu surutakse elektroodid liigselt materjali sisse mis muutub õhemaks ja ei pruugi hiljem taluda koormusi
väiksema läbimõõduga silindrilistes kollektorites ja neid ühendavates toru-kimpudes. Kollektoritest suurim on osaliselt vee, osaliselt auruga täidetud vee-auru kollektor, mille läbimõõt ka suurtel kateldel ei ületa 1200…1500 mm; veekollektorite läbimõõdud on suurusjärgus kuni 200…400 mm ja torude läbimõõdud olenemata katla suurusest tavaliselt vahemikus 20…40 mm. Tänu sellele on veetorukatelde survealuste osade seinapaksused ja 10 järelikult tühimass samadel katla parameetritel palju väiksemad samaväärsete leektorukatelde massist. Katlas oleva vee kogust m hinnatakse katla suhtelise veesisalduse ω järgi: ω = m/D [h] Kui katla aurutootlikkus on D kg/h ja vee mass katlas m kg, saame katla suhtelise veesisalduse ω ajaühikutes (tundi h). Füüsikaliselt näitab katla suhteline veesisaldus aega
annaabi.ee 
