ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. Nt Prantsusmaa 3) Piirkond mille kelmeks oli kapitalistlik ja potestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutistliku maada paraadlikkusest ning põlati katoliku kiriku rikkaliku tundeküllast kunsti. Nt. Põhja-Saksamaa, Skandinaavia ja isegi tol ajal Rootsi alla kuulunud Eesti. 47. voluut - spiraalikujuline, lopsakas, puust teokarpi meenutav motiiv, seda võib kohata barokkornamentikas. Staatua püstkuju, inimese kolmemmõõtmeline raidkuju Seinaorvad staatuate pesitsuspaik Pilaster Seina piilar, nelinurkne seinasammas Paraadportree portree, millel rõhutatakse kujutava isiku seisust, ühiskondlikku positsiooni ning suursugust. Olulist rolli mängivad detailirohkelt edasiantud pidulik rõivastus ning erinevad võimuregaalid. Paraadportree tausta maalimisel on samuti kindlad reeglid ühes küljes pidulik draperii või kardin, teisel pool sammas või antiikne vaas, mille kõrvalt avaneb vaade ideaalmaastikku.
Palju on leitud korrapäraste lõikejälgedega luid. Laibad matsid nad maha. Shanidari koobas Iraagis on kõige haruldasem matmispaik. Sinna oli maetud kaks nais- ja üks meesneandertaallane. Matmispaigas oli väga palju lilleseemneid enne haua kinnipanemist puistati laibad vist lilledega üle. On olnud ka liikumisvõimetuid (vigastatud) neandertaallasi, kelle eest hoolitseti kuni nad terveks said. Saksamaal Drachenlochi koopas elasid ka neandertaallased. Selle koopa käikudes olid mitmed seinaorvad, millesse oli karupäid pandud. See viitab mingite kindlate uskumuste olemasolule. Esimene homo sapiens leiti 1868 Abri de Cromagnoni koopast. Selle järgi nimetati ta kromanjoonlaseks. Avastaja oli Louis Cartet. Leiti 7 luustikku ja nende keskmine pikkus oli 187cm. Nad olid pikad, saledad ja ilusti püstised. Umbes samal ajal Cromagnoniga sai kuulsaks ka Aurignaci koobas. Seal oli 17 luustikku. Kirik mattis sealt leitud luustikud surnuaeda. Koopas oli päris paks
annaabi.ee 
