Portlandtsement seob mördi keemiliselt üheks. Konstruktsioonist/ Puuriithooned Seinte ehitamisel jäetakse puuhalud või -pakud tavaliselt müüritisest veidi välja ulatuma (2-3 cm ulatuses). Seinte paksus on enamasti 30-60 cm, aga Põhja-Kanadas on mõned seinad ka kuni 90 cm paksud. Puuriithooned on välimuselt atraktiivsed, nende ruumikasutus ökonoomne (ümara põhiplaani puhul), ressursikulu väike ja ehitamine lihtne. Enamasti moodustab puit seinakonstruktsioonist 40-60%, ülejäänud osa täidab mördisegu ja isolatsioonimaterjal. Puuriitehitis võib olenevalt projektist ja ehitusprotsessist olla väga säästlik. Puuriitkonstruktsioone on kaht liiki: läbiv ja MIM (mört-isolatsioonimaterjal-mört). Läbiva konstruktsiooni puhul sisaldab mördisegu ise isolatsioonimaterjali, milleks on enamasti saepuru, pilliroog, ajalehepuru või paberimass; vahel moodustab see väga suure osa kogusest (80% paberimassi ja 20% mörti)
pinnaseveest, pinnasest; remondimaterjalidest. Sagedasemini väljalöövad soolad on sulfaatsed soolad,näiteks: tenardiit; kips. Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel kujul: pinnakihi kestendamine ja koorumine; pragunemine; liivast täitematerjali väljapudenemine (krohvid); sidematerjali või kivi struktuuri purunemine. c) eflorestsents: see nähtus tekib seina kuivamisel, kui vee aur tungib seinast välja ja seejärel liiguvad ka soolad seinakonstruktsioonist müüri pinnale. Sooladest välja kantud hulk sõltub soolade iseloomust, nende hulgast ja nende lahustuvusest, kuid ka keemilisest toimest. Eflorestsents ehk kristallilise kihiga kattumine avaldub telliskonstruktsioonide puhul valge vōi valkja soolakihi ilmumisega tellismüüri pinnale. Sisuliselt on tegemist absorbeeritud vee väljakuivamisel vabanevate sooladega, mis kogunevad seina pinnale, moodustades seal juba varem kirjeldatud valkja kihi
annaabi.ee 
