lubimörti. Seniste robustse välispinna katmisel eelistati marmorit. Hoonete konstruktsioonis arendasid roomlased edasi nii Mesopotaamias kui ka etruski ehituskunstis kasutusel olnud kaari, võlve ja kupleid, sest need taluvad suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Hoonete kaunistamisel kasutati kreeka stiile, kuid enamasti segatult. Dekoratiivideks olid sambad, levinud olid ka ühelt poolt seinaga liidetud poolsambad ja pilastrid (sambataolised lamedad seinaeendid). Tänu agarale ehitustegevusele sai Roomast oma miljonilise elanikkonnaga meie ajaarvamise algul maailmalinn. Kogu linna ümbritsevas müüris oli 17 väravat. Nendest väljusid sirged sillutatud teed (kasutusel tänapäevani). Sajanditevanune pealinn oli oma ülesehituselt üsna kaootiline (vastupidi uutele hästi planeeritud provintsilinnadele), kuid kõveraid tänavaid katsid kiviplaadid, paljudes majades oli veevärk, kanalisatsioon ja keskküte.
juurdeehitus rajati 1911. aastal. See oli kahekordne puust juurdeehitis, mis andis paremad tööruumid kohtumeditsiini kabinetile.11 Arhitektuuriliselt oli tegemist nelinurksele rustikapindadega soklikorrusele toetuv madala kupliga rotund. Neli toskaana pilastrite ja kolmnurkviiludega risaliiti seaovad rotundi ja sokliehtise ühtseks tervikuks. Rotundi elustavad kõrged kitsad aknad, mille alaosas on balustrid, ülatsoonis aga väiksemad aknad. Sissepääsu raamivad püloonilaadsed seinaeendid, millel paiknevad sepisvõredega ühendatud urnid. Peakorruse hõlmas amfiteatrina ehitatud auditoorium, mille lagi toetus kaheksale dooria sambale. Seinadel oli kaunistuseks maalingud. Samuti ehitati hoone lähedale luukamber ja surnukuur. Juurdeehitusena lisati kahekorruselised poolkaarjad tiibhooned, mis liituvad orgaaniliselt rotundiga, tõstes esile pidulikuma keskosa.2 Anatoomikumi kasutati kuni 1999. aastani, mil hoone jäi liiga kitsaks ega vastanud enam kaasaja nõuetele
annaabi.ee 
