olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud. Haldusjaotus ja suurimad asulad Poola territoorium on jaotatud 16ks maakonnaks. Suurim linn on pealinn Varssavi (1 716 855 in.) Teised suuremad linnad: Kraków (753 800); Lód (742 387); Wroclaw (632 200). Tähtis asula on ka Läänemere äärne sadamalinn Gdansk. Riigivalitsemine Demokraatlik parlamentaarne vabariik. Parlament on Rahvuskogu, mis koosneb 460kohalisest Seimist ja 100kohalisest Senatist. President on Bronislaw Komorowski. Peaminister on Donald Tusk. Loodus Poola loodus on tänu asukohale väga mitmekesine. Poola asub parasvöötme segametsa vööndis. Mets katab u. 30% Poola pindalast. Poola aladel elab endiselt looduslikult u. 1000 piisonit. Kliima on mõõdukas talved on külmad ja sademeterohked, suved on mahedad, kuid sagedaste vihmadega. Suurim järv on niardwy järv (110 km²).
Lätlased on esimesed, kes laupäeva sisse tõid (Naaberriikidel on meil pühapäeviti) Eestis tekib ,,auk" valitsuste vahel. Ja Eesti põhiseaduses on toodu millal algavad algavad valimise tulemuste väljakuulutamise päevast, aga lõpu kohta pole midagi öeldud Eestis iga aasta valitakse uus koalitsioon, et proovida koalitsiooni tugevust. Toomas Alatalust jäänud Leedu seim võib seadused muuta, hääletuse järgi, kui rohkem kui pool seimist osalejat hääletavad poolt Venemaal presidendi võimu üle andmine presidendi lint, võtab selle lindi ära, nende vahel seisab riigikohtu esimees, tema kätte antakse see lint ja tema paneb uuele presidendile. (Eestis on kaela kett, selline suur) (USA-s regaal antakse üle ja siis president paneb käe Piiblile ja annab üle ametivande) Esimesed 4 paragrahvi Eesti, Läti ja Leedu põhiseadusest Läti põhiseaduses tekitas Venemaaga probleeme kolmas punkt, piiriküsimused ! Venemaa ei
peale II MS. Poola pindala on 312 834 km2 ja rahvaarv 38 135 900 inimest (2009.a.). Pealinn on 1,6 miljoni elanikuga Varssavi. Poola on jaotatud 16 vojevoodkonnaks, riigikeeleks poola keel ja rahaühikuks zlott. Poola on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on rahvapoolt valitud president. Presidendil on õigus saata parlament laiali ja kuulutada välja uued valimised. Seadusandlik organ on kahekojaline Rahvuskogu; mis koosneb ülemkojast e. Senatist ja alamkojast e. Seimist. Täidesaatev võim kuulub Ministrite Nõukogule, mida juhib presidendi nimetatud ja Seimi poolt kinnitatud peaminister. Kehtib 1997.a. põhiseadus. Rahvastiku keskmine tihedus on 122 in/km2, tihedaimalt on asustatud Sileesia (381 in/km2), hõredaimalt piki riigi ida- ja läänepiiri paiknevad vojevoodkonnad. 61,4% rahvastikust elavad linnades. Linnarahvastiku osatähtsus on suurim Sileesia vojevoodkonnas (78,6%)
annaabi.ee 
