kaks korda pikema laeva. Estonia mõõtu laev pidanuks püsima veepinnal tunde, kui mitte päevi. ,,See on lihtne füüsika," ütles Saksamaal Hamburgis tegutseva mereõnnetuste uurimise firma Marine Claims Partner GmbH juht Werner Hummel, kelle Meyer Werfti laevatehas palkas õnnetust uurima. JAIC'i uppumisstsenaariumi õõnestas armutult Prantsusmaal töötav rootslasest laevaarhitekt Andres Björkman, kes on Lähis-idas seilavate samasuguste parvlaevade omanik. Pärast Estonia uppumist sooritas ta stabiilsuse arvutusi, kartes, et tema parvlaevu võib tabada Estonia saatus. ,,Leidsime peagi, et lõpparuandes on stabiilsusarvutused täiesti väärad," ütles ta. Björkman kinnitas, et kui vesi voolab veeliinist kõrgemale asuvale autotekile, siis pöörduks laev kummuli nagu kilpkonn, ent jääks ujuma. ,,Autotekist allpool on veekindel kere, mille neljateistkümnele sektsioonile normaalses olekus
Tankerite laevaehituslikud erinevused tulenevad lasti iseärasustest ja selle veole esitatavaist nõudeist. Eri lastitankides võivad tankerid vedada erinevaid mootorikütuseid või naftaprodukte. Kasutatavaimad on toornafta ja naftatoodete veo tankerid, mis moodustavad ligikaudu 10% maa- ilmas seilavate tsiviillaevade arvust ja keskmiselt kolmandiku nende kandevõimest. Tankeri lastiruum on jaotatud piki- ja põikivaheseintega suurteks mahutiteks ehk tankideks. 84 5 Veetransport Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 5.17 Toornaftatanker merel Pilt 5.19 Suur konteinerlaev
annaabi.ee 
