ka tema eksis, osad tema reisidest ebaõnnestusid. Keegi pole täiuslik. Ka mitte mina ja minu referaat. Ka suri Roald Amundsen kangelase surma päästes oma sõpra Nobilet. Sellisest surmast ta unistaski. Roald Engebreth Gravning Amundsen oli suur mees. Ta ei alistunud ka mitte kõige lootusetumas olukorras. Tema elulugu võiks olla eeskujuks tulevastele põlvedele. Temaga on seotud palju kohti maamunal. Amundseni elulugu võib lugeda ka põnevusjutuna või seiklusromaanina. Kasutatud kirjandus : 1. http://www.south-pole.com/p0000101.htm 2. http://www.miksike.ee/elehed/8klass/ 4gloobusesunnilugu/8-4-6-2.htm 3. http://www.pbs.org/wgbh/amex/ice/ peopleevents/pandeAMEX87.html 4. http://www.iol.ie/%7Ejomerps/HomePage/ Projects/World_Explorers/Roald_Amundsen.html 5. http://www.kirjastus.tpu.ee/~mulk/ maad/polaar/amundsen.html
tema põhiolemust, puhastades sellega Athose eetika klassiegoismi elementidest. See «inimlik põhiolemus» ongi see, mis kindlustab Dumas' kangelastele lugeja sümpaatia ja poolehoiu ning nende moraalse ja faktilise võidu Cromwelli, Mazarini ja kuninganna Anna üle. Triloogia viimane osa «Vikont de Bragelonne ehk kümme aastat hiljem» erineb nii mõneski suhtes triloogia eelnevatest osadest. Asi pole ainult selles, et viimane osa on autoril seiklusromaanina, kirjandusliku teosena hoopis vähem õnnestunud. Põhiline on see, et kangelaste saatused jõuavad traagilise lahenduseni ja romaanist on kadunud võimas võitlev optimism, kangelaslik entusiasm, sundimatu lõbusus -- kõik see, mis nii väga köidab kuulsas «Kolmes musketäris». Traagilise lõpu juures pole süüdi musketärid, nende vead ja eksimused, vaid saabuv uus epohh, uus aeg. «Vikont de Bragelonne'i»
annaabi.ee 
