emotsionaalne ja mõnusalt humoorikas. Jaan Vahtra jutud lastele ja noortele põhinevad suures osas rahvapärimustel ja autori lapsepõlvemälestustel. Tema tondijutud ja muud muinaslood keskenduvad eetilistele probleemidele-inimeste heade ja halbade omaduste kaalumisele. Lastele on kirjutanud jutukogud : · "Minu noorusmaalt" I-III (Tartu 1934, 1935, 1936) kirjeldavad värvikalt ja humoorikalt Võrumaa ürgseid tagamaid, primitiivseid kooliolusid, autori-külakoolmeistri seiklusrikast elu, markantseid talu- ja ametimeeste tüüpe ning viimaks kunstiõpilase rasket elu Riias ja Peterburis sealsete rahvusgruppide taustal. Teose lõpul jõuab autor 1917.aasta revolutsioonide pealtnägemiseni; muuseas kirjeldab ta poolehoiuga Lenini esinemist esimesel ülevenemaalisel tööliste ja soldatite saadikute nõukogude kongressil Petrogradis. · "Laane kurus"(1935) on seikluslik jahilugu. · "Ohvrikivi" (1937 ) on rahvapärimuse kogu.
Will soovib sooritada enesetappu, kuna ta sattus kaks aastat tagasi liiklusõnnetusse, mis halvas ta keha kaelast allapoole. Raamatu ja filmi põhiprobleemiks on naine nimega Louisa. Willi ema Camilla palkab Louisa, sest Will oli hiljuti proovinud sooritada enesetappu ning talle oli vaja jälgijat ja meelelahutajat, kes vaataks, et ta seda uuesti ei teeks. Louisa seab endale eesmärgiks muuta Willi maailmavaadet ja näidata talle, et ka ratastoolis on võimalik elada seiklusrikast elu. Louisa lootis lõpuni, et ta suudab Willi ümber veenda ja noormees loobub enda enesetapu plaanidest. Nii filmi kui ka raamatu sõnum vaatajale on lihtne - ära ole rahul sellega mis sul on, näe vaeva ja püüdle millegi suurema poole. Film ja raamat erinesid üksteisest suuresti. Film keskendus Willile ning tema probleemile, kuid raamatus oli ära toodud ka Louisa lugu. Louisa lugu oli keeruline, teda oli
annaabi.ee 
