on tõetruud. Seda võib-olla sellepärast, et kangelase surma ja laulu loomise vahel on vahem kui sajand. Teose peategelasel Cidil tekivad vastuolud kuningaga ja ta saadetakse Kastiiliast välja. Ta võidab lahinguid mauride ja kristlaste vastu ning lõpuks lepib kuningaga ära. Sakslaste kuulsaim kangelaseepos "Nibelungide laul" pärineb XIII saj algusaastaist kui Euroopa kirjanduses oli levimas uus suur nähtus, rüütliromaan. ,,Nibelungide laul" on eelpoolnimetatuis kõige seikluslikum. Ühes juhtmotiivis võib näha rüütliromaanides mõjuka daamikultuse teema peegeldusi. Venelaste kangelaslaul ,,Lugu Igori sõjaretkest" on loodud XII teisel poolel. See oli üleminekuaja teos. ,,Laul Igori sõjaretkest" jutustab sellest kuidas Novgorod-Severski vürst Igor alustas retke polovetside vastu kuid nende malev purustati ning esmakordselt Vene ajaloos langes vangi korraga neli vürsti. See teos vajus kauaks unustuste hõlma. Peale tatarimongoli vallutusretki oli ales
3.5. Kunstmuinasjutud Heiki Vilep on kirjutanud peale ,,Kapiukse kollide" sarja veel kolm eraldiseisvat kunstmuinasjutuks liigitatavat raamatut: ,,Vaikuse hääled" (2004), ,,Jani seiklused Varjudemaal" (2004) ja ,,Roosa printsess" (2006). Temaatiliselt sobib jutustus ,,Vaikuse hääled" jutukoguga ,,Lendav õunapuu". Jutustust ,,Jani seiklused Varjudemaal" seob jutustusega ,,Kapiukse kollid" ühine peategelane ja seikluslikum aines. Jutustus ,,Roosa printsess" haakub Liisu-sarjaga oma selgelt määratletud adressaadiga, kuid sellega nende kahe teose sarnasused ka lõppevad. Vilepi kunstmuinasjuttudes esinevad tõsielu- ja fantaasiamaailm kõrvuti. Jutustuses ,,Jani seiklused Varjudemaal" on nagu ,,Kapiukse kollide" lugudes tegemist reaalmaailma sekkuvate fantaasiategelastega. Tegevustiku vallandab õhtune kujutlusmäng, mida soodustavad pimedusest erksad meeled. ,,Vaikuse häältes" satub
annaabi.ee 
