väga arvukalt. Lüürikas olid tähtsad trubaduurid. See tuli algul sõnast ,,trobare" leidma. Trubaduuride luule levis Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. Seal levis katarite sektantlik usuvool. Osad arvavad, et trubaduurid olid katarid. Samas tekkis seal eriti rafineeritud ja kõrge kultuur, erilised peensused ja käitumiskoodid õukonnas ja rüütlikultuuris. Luulevõistlused olid au sees. Samuti kujunes uus armastuse kontseptsioon. Rüütliromaanides oli armastusel tähtis koht, seigeldi armastatud naise nimel. Haripunkti jõudis see trubaduuride luules. Senjöörilossid olid tol ajal väga maskuliinsed. Vasallid elasid tihti ise senjööri lossis. Senjööri kohus oli vasallide poegi välja koolitada. Kõige tähtsam naine oli senjööri abikaasa. Trubaduuride luule oligi selle abielunaise ülistamine. See oli küll platooniline, samas tihtipeale ka väga lihalik. Mängu põlistamine, samas süümepiinad: segu sotsiaalsetest keeldudest
ujuda. Toimus jalgsimatk Raul Meele suvekodusse. Sõideti Virtsu kanti ja tutvuti alevikuga. Suurel Peremees rääkis mesilaste pidamisest ja kunstist. Väinal tehti lastele paadisõit piki rannikuäärt. Pakkus mett, meesaia kõrvale joodi allikavett. Seiklusrada: Seigeldi rajal, roniti 10 m ronimis- Lapsed said kiikuda suurel külakiigel. seinal ja läbiti "julgustükil" kahe männi vaheline Külastati ka Polli talu Loomingulist Keskust, mille õhuköistee. Lastel oli võimalik oma julgus ja osa- perenaine Marika Blossfeldt tutvustas oma töid- vus proovile panna.