Elektrolüütiliselt on võimalik saada täiesti ühtlase paksusega kullakihti. Kihi värvus oleneb lisanditest. Kui elektrolüüdis on lisandiks vasktsüaniid, saadakse punakas kiht, vask- ja hõbetsünaniidi segu annab rooska kihi, hõbetsüaniidi korral tekib roheka tooniga kullakiht. Kuhu kaob kuld Iga aastaga tuuakse maapõuest välja kuni 1500 tonnia kulda. Paradoksaalne, kuid suurem osa sellest läheb tagasi maa alla - pangahoonete keldritesse ja seifidesse. Paar protsenti kullast kulub hambakroonide valmistamiseks ja kümmekond protsenti sõrmuste, kõrvarõngaste jms. tootmiseks. Umbes 20-25 % kulutatakse tehnikas. Juba neoliitikumis tehti kullast ehteid, tarbe- ja kultusesemied. Nüüdisajal on kulla rakendusalad avardunud täitesulepea kuldsulest kuni kuldkaablini, mis ühendab väljunud kosmonauti kosmoselaevaga. Suurimaks kulla kasutajaks on juveelitööstus, kus kulutatakse u 60 % töödeldavast kullast
harva, siis sümboliseerib kuld rikkust ja selle kaudu ka võimu. Umbes kaks ja pool tuhat aastat tagasi hakkas kuld kandma raha funktsiooni. Ajalooliselt oli Lüüdia kuningas Kroisos 6. sajandil eKr esimene valitseja, kes hakkas vermima kuldmünte. Need mündid olid kõrge kullasisaldusega (98%). Igal aastal tuuakse maapõuest päevavalgele kuni 1500 tonni kulda. Paradoksaalne, kuid põhiosa sellest läheb tagasi maa alla pangahoonete keldritesse ja seifidesse. Paar protsenti kullast kulub hambakroonide valmistamiseks ja kümmekond protsenti sõrmuste, kõrvarõngaste ja muude ehete tootmiseks. Kulda kasutatakse peaaegu kõikvõimalike kõrgtehnoloogiliste seadmete juures, kus elektrilised ühendused on väga olulised . Kuna kuld on niivõrd hea elektrijuhtija ja seda annab väga kergesti teiste metallide pinnale kanda. Näiteks kõigi autode turvapatjadel on kullast vooluring. Peaaegu kõigi arvutite klaviatuuridel
annaabi.ee 
