......................................................................................................................................15 KASUTATUD ALLIKMATERJALID................................................................................................................16 1. KAASIK, T. 1990. KESKKONNASÜNDMUS 1983-1987. TALLINN: OLION.........................................16 2. REPOSSI, G. 1984 ELU JA SURMA KÜSIMUS. TALLINN: VALGUS....................................................16 3. SEIDENBERG, S. 1998 ÖKOLOOGIA JA LOODUSHOID. TALLINN: KOOLIBRI.............................16 4. VELNER, H. 1998 KESKKOND JA TEHNIKA. TARTU: EESTI LOODUSFOTO.................................16 5. WIRDHEIM, A. 1992. LÄÄNEMERI MUUTUSTES. TALLINN: AS DETLAR......................................16 6. .HTTP://KULTUUR.ELU.EE/KE482_KEEMIAPOMM.HTM, 17.5.2010.................................................16 7 HTTP://WWW.OHTULEHT.EE/INDEX.ASPX?ID=19123, 17.5.2010................................................
loodud võimalus keeleuurimiseks. Nad võtsid ülesandeks selgitada, et generatiivse grammatika kategooriad on psühholoogiliselt relevantsed (mida meie aju teeb, et aru saada ja toota lause mingis rollis olevat lause liiget?), kuid ei õnnestunud. 1970ndate keskel psühholingvistikas püüti kinnitada, et transformatsioonid on tõesed, aga juhtus vastupidi. Tekkis konnektsionism, tuntum autor Seidenberg. Konnektsionistide rõhk oli reeglipärasustel ja esilekerkivusel. Nad isegi väitsid, et morfeem pole psühholoogiline reaalsus, vaid esilekerkiv häälikuühend, mille osadel on statistika järgi teistest sarnastest osadest suurem tõenäosus koos esineda. Connerman defineeris morfeemi nii: morfeem on skalaarne omadus, mis kerkib esile korrelatsioonidest ortograafias, fonoloogias ja semantikas. 10a kestnud tõestamine lõpetati
annaabi.ee 
