Lääts (Lentil) Lääts kuulub kaunviljade hulka, üheaastaste rohttaimede perekonda, liblikõieliste sugukonda. On olemas 10 läätse liiki. Ainus viljeldav liik on harilik lääts (Lens culinaris). Lääts on 25-40 cm kõrguseks kasvav kaunvili. Õied on valkjad või õrnsinised. Ta on üks esimesi põllukultuure. Vili on lame, lühike kaun, sisaldades ainult 1-3 seemet ja seetõttu on lääts saagikuselt väga tagasihoidlik. Seemned on seibikujulised läbimõõduga 3-9mm. Idulehed oranzid või kollased, harva rohelised. Läätse kasvatatakse peamiselt söögikultuurina nüüdisajal enim Kanadas ja Indias. Tema seemnetest valmistatakse suppi ja putru. Mitte vähem tähtsad pole ka kruubid ja jahu. Läätsekruubid on rohkem toitvamad kui terved terad. See on seotud sellega, et töötlemisel eemaldatakse seemnekestad. Jahu kasutatakse leivatööstuses, nisujahule lisatakse 15-20%, see tõstab leivas valgusisaldust 3-4%
24 Kvaliteedilt jagunevad eriti peened oad ekstra, 1. ja 2. klassi, peened oad 1. ja 2. klassi, keskmised oad 2. klassi ja muud oad 1. ja 2. klassi. Põlduba sisaldab valku ja tärklist keskmiselt 6%, kuid suhkruid vähem 2%. Toiduks kasutatakse nii poolvalminud kui valminud teri nii toorelt kui keedetult. Lääts on tugevasti hargnev 25...40 cm kõrguseks kasvav kaunvili. Kaunad on lühikesed, sisaldades 1...3 seemet. Seemned on seibikujulised või ümarlapikud, läbimõõduga 3...8 mm, rohekaskollase, helepruuni, punase või kirju värvusega. Valgusisaldus on eelmiste kaunviljadega võrreldes suurem. 5.11. Suhkrumais Suhkrumais on teraviljaline. Ta on üks maisi tüüpidest, mis piimküpses staadiumis on suhkrurikas. Toiduks tarvitatakse noori tõlvikuid, mis sisaldavad 75% vett, 5% valku, 18% süsivesikuid, 1% rasva, mineraalaineid, vitamiinidest eriti B-rühma ja E- vitamiini
annaabi.ee 
