Karburaatorite ehitus Küttesegu kompenseerimise viisid karburaatoris. Karburaatori düüsi läbilaskevõime on arvestatud täisvõimsusel etteantava bensiini hulgale, mis lubab avatud segusiibri (-klapi) korral valmistada rikastatud küttesegu. Keskmisel koormusel klapi osalise avatuse korral vajatakse lahjendatud küttesegu. Selleks kasutatakse kahte küttesegu kompenseerimise viisi: 1. bensiini pihustist väljumise mehhaaniline pidurdamine; 2. pneumaatiline pidurdamine. 1. segusiibriga on ühenduses nõel, mille kooniline ots ulatub pihustisse. Segusiibri üles-alla liikumisel see nõel vähendab ja suurendab läbilaskeava, doseerides nii bensiini etteandmist. Siit ka nimetus kooniline doseeriv nõel. 2. Pihusti kanalisse juhitakse lisaõhku, mis seal vähendab alarõhku ja seega vähendabki liigse bensiini väljavoolu. Vanadel karburaatoritel mõlemad süsteemid üheaegsed. See võimaldab reguleerida mootori pöörete ja koormuse järgi
Viimase ülesanne on kiirendada õhu- üle. Seetõttu on sobivaim lahjendatud küttesegu. 53 52 voolu ja nii soodustada bensiini imemist segukambrisse ning teda täielikumalt pihustada. Segukambri keskosas ori kaldlõikega segusiiber, mille seisu saab muuta poörd- käepidemega ühendatud trossi abil. Siibrit suleb ta ülaosas asuv keerdvedru. Segusiibriga saab muuta mootorisse ime- tava küttesegu hulka ja seega mootori võimsust ning pöör- deid. Bensiin saabub segukambrisse torukujulise pihusti kaudu, mille allosas on kaliibritud avaga kork -- d ü ü s. Viimane piirab segukambrisse antavat bensimihulka. Sisselasketaktil silindris (kahetakülistel mootoritel kar- teris) tekkiva hõrenduse mõjul voolab õhufiltris puhasta- tud õhk läbi segukambri. Segusiibri ja segukambri seina vahelises pilus õhuvoolu kurus suureneb (ca 100 m/s), mis