jagatakse nelja ossa. 1 osaproov saadetakse laboratooriumisse testimisele 1 osaproov jaab ettev6tjale (ehitusfirmale ) I osaproov antakse tellijale 1 osaproov segu valmistajale. K6ik osaproovid peavad olema valise! vaatlusel sarnased. Proovide v6tmiseks vajalikud ndud peab omama ettevotja. Enne iga proovi v6tmist tulcb sellest teadustada tellijat ja segu valmistajat. Proovi v6tmise kohta koostatakse vastav dokument ja osalejad kirjutavad selleIe alia. Proovide v6tmise labiviimine . Toeparase segukoostise saamiseks proovide v6tmise teeI on vaja kinni pidada jargmistest n6uetest: tuleb iga kord votta vahemalt 20 kuhvlitait nii, et voetud seguproov vastaks voimalikult tapselt veokisoleva segukoorma keskmisele koostisele.. v6etud segu tuleb paigutada puhtale alusele ja jaotada lisas toodud skeemile vastavalt osaproovideks. V6ib kasutada ka muid t6ese tuIemuse saavutamist tagavaid meetodeid.: ümberpaigaldamine, neljaks jagamine, eraldamine, jagamine. 53. Mis on vuuk, selle konstruktsioonid?
tõuseb. Selline protsess toimub mootoris lugematuid kordi, et tagada mootori ühtlane temperatuur. 35. Radiaatorikorgi klapid Korgi otstarbeks on hoida radiaatoris vajalikku rõhku jahutusvedeliku temperatuuri suurenemisel ning vedeliku paisumisel. Kui kork oma eesmärki ei täida, on probleem kerge tulema. Rõhk radiaatoris langeb ning jahutusvedelik võib üle kuumeneda või isegi keema minna. Surveklapp. 36. Liigõhuteguri arvutus ja segukoostise piirväärtused Lamda=õhumasstegelik/õhumassteoreetiline 1 kg mootoribensiini täielikuks põlemiseks on vaja 14,7 kg õhku (õhu tihedus õhk 1,2 kg/m3) 37. Segumoodustamine diisel- ja ottomootoris Ottimootoris kasutatakse küttesegu valmistamiseks järgmisi meetodeid: 1) karburaatoriga küttesegu valmistamine 2) elektrooniliselt juhitavate sissepritsesüsteemide kasutamine küttesegu
annaabi.ee 
